Eestis on allpool vaesuspiiri elavate laste seas kõige enam neid, keda kasvatab ema või isa üksinda. Paljulapseliste perede vaesust on aidanud vähendada riigi makstavad toetused.
Vaesus ohustab enim üksikvanemaga peret
31. märts 2009, 14:14
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Perede majanduslik toimetulek ja vaesus sõltub oluliselt sellest, milline on vanemate ja laste arv ja kas vanemad töötavad või mitte,» selgitas sotsiaalministeeriumi sotsiaalpoliitika info ja analüüsi osakonna juhataja Piia Tammpuu tänasel pressikonverentsil.
Tema sõnul elas 18 protsenti Eesti lastest aastal 2006 allpool suhtelise vaesuse piiri. «Aastate lõikes on nende osakaal siiski vähenenud,» lisas ta.
Laste vaesus sõltub Tammpuu sõnul otseselt sellest, millises peres ta kasvab. Vaesusrisk on oluliselt väiksem peredes, kus on kaks vanemat ja üks kuni kaks last.
«Vaesus kasvab kolme- ja enamalapselistes peredes ja kõige suurem on laste vaesusrisk peredes, kus on vaid üks vanem,» tõdes ametnik.
Tema sõnul on aastate jooksul paljulapseliste perede vaesusrisk vähenenud, samas kui üksikvanemaga peredes on see kasvanud.
Üks võimalus vaesuse vähendamiseks on rahalised toetused. «Tänu rahalistele siiretele on võimalik vaesust vähendada kümne protsendipunkti võrra,» kinnitas Tammpuu ja lisas, et kui vastavaid toetusi ei oleks, siis oleks ka vaesuses elavate laste arv suurem.
Ametniku kinnitusel on laste vaesuse vähendamisel toetuste maksmisel suurem efekt just lasterikaste perede puhul. «Probleemiks on see, et rahaliste toetuste abi on väiksem just ühe vanemaga pere puhul,» nentis ta.
Ametniku sõnul tuleks kaaluda täiendavaid võimalusi nende perede toetamiseks. Lisaks toetustele tuleks pakkuda ka teenuseid, mis aitaksid vaesust vähendada.