Kiusamise all kannatavad ka tööealised täiskasvanud

Sirje Niitra
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Töökiusamine on tõsine asi nii meil kui mujal maailmas – Eestis on seda tööl vähemalt kord nädalas kogenud pea neljandik 2010. aastal uuritud töötajatest.
Töökiusamine on tõsine asi nii meil kui mujal maailmas – Eestis on seda tööl vähemalt kord nädalas kogenud pea neljandik 2010. aastal uuritud töötajatest. Foto: Corbis/Scanpix

Tegelikult on töökiusamise all kannatajaid Eestis ja mujal märksa rohkem, sest ohver ei saa sageli arugi, et tema kallal tööl vägivalda rakendatakse, ega anna sellest teada. Mis siis üldse on töövägivald või töökiusamine?

Levinuima definitsiooni järgi on see süstemaatiline vaenulik ja ebaeetiline käitumine, mis kestab pikka aega – selle tagajärjel tunneb ohver abitust ja kaitsetust. Uuringud käsitlevad töökiusamisena tegevusi, mida esineb vähemalt kord nädalas kuue kuu jooksul ja mis tekitavad inimesele emotsionaalset kahju.

Töövägivald võib olla ühekordne akt, näiteks füüsiline vägivald – see pole sama, mis töökiusamine, mis toimub pika aja jooksul. Töökiusamise puhul on enamasti tegemist psühholoogilise vägivallaga, kuid sinna võib kuuluda ka füüsilise vägivallaga ähvardamine ja selle tarvitamine.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles