Päevatoimetaja:
Uwe Gnadenteich
+372 666 2071

Närilised hakkavad närvidele käima

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Foto: SCANPIX

Visa hiir jäi köögipõrandale liikumatult lebama alles siis, kui olin äsanud talle kärbsepiitsaga vähemalt neli-viis korda. Tahtmatult meenus poisipõlv ja vanaisa meisterdatud nahast lapatsiga piitsad, millega võinuks rotigi uimaseks lüüa.

Ebaharilik tapavahend jäi mulle pihku hädaolukorras. Köögis öiti kakerdav näriline oli muutunud tõeliseks uneröövliks, krabistas krohvi kallal ja nagistas taarakastis. Sõi hiirelõksust juustu ära ja peremehetses edasi näoga, et nii need asjad käivadki.

Tuliuus lõks valmistas pettumuse juba ostupäeval. Selle tehissööda väidetav juustulõhn hiiri igatahes ei tõmmanud. Päris juustutükiga õnnestus üks loom kätte saada vist alles kümnendal katsel. Siis selgus, et lödivõitu vedru hiirt ei surmanud, ja vastik töö tuli mul endal lõpetada.

Tagasi üles