Ojasalu: Keskerakonna juhtumis läks prokuratuur kergema vastupanu teed

Ardo Ojasalu

FOTO: Toomas Huik / Postimees

Erakondade rahastamise järelevalve komisjoni esimehe Ardo Ojasalu hinnangul läks riigiprokuratuur kergema vastupanu teed, kui otsustas Keskerakonna ja osaühing Midfieldi kolme aasta tagustest valimistest pärinevate võlgnevuste uurimiseks kriminaalmenetlust mitte alustada.

Ojasalu ütles komisjoni tänase koosoleku järel Postimehele, et prokuratuur kinnitas küll Keskerakonna ja Midfieldi vahelise laenusuhte olemasolu, kuid leidis, et kriminaalmenetluse alustamiseks pidanuks see samal ajal olema seotud ka keelatud annetuse või muu keelatud hüve saamisega. «Meie meelest on see selgelt seaduse väärtõlgendus,» lausus ta.

Parlamendi pressitalituse teatel nõustus komisjon riigikogu õigus- ja analüüsiosakonna õigusliku hinnanguga, mille järgi pole erakonnaseaduses sätestatud rahastamisreeglite ja laenukeelu eesmärk mitte ainult tagada rahaallikate läbipaistvus, vaid piirata ka võimalusi, et erakonnale laenu andnud isik saaks avaldada enda huvides avaliku võimu teostamiseks parteile survet.

Ojasalu sõnul on komisjon seisukohal, et kui erakonnaseaduse praegune sõnastus võimaldab taolisi tõlgendusi, nagu on andnud prokuratuur, siis tuleb seadust täpsustada ning vastava ettepaneku otsustas komisjon riigikogu põhiseaduskomisjonile ka teha. «Kuigi kui päris ausalt öelda, siis ma arvan, et selle koha pealt on prokuratuur läinud kergema vastupanu teed ja jätnud selle lihtsalt mingi suhteliselt kummalise õigusliku põhjendusega menetlusse võtmata,» lisas Ojasalu.

Erakondade rahastamise järelevalve komisjon pöördus riigiprokuratuuri poole septembri algul, viidates Keskerakonna ja partei kauaaegse koostööpartneri Paavo Pettai juhitava Midfieldi vahel tänavu jaanuaris sõlmitud kokkuleppele, mille järgi peab erakond 349 277 euro suuruse võlgnevuse tasuma maksegraafiku alusel hiljemalt tuleva aasta 5. juuniks. Komisjon leidis, et nii kokkuleppest kui osaliste käitumisest võib järeldada, et Midfield ja Keskerakond on kujundanud valimisreklaami teenusega seotud võla ümber laenuks. Erakonnaseaduse järgi võib partei sõlmida laenulepingu ainult juhul, kui laenuandja on krediidiasutus ja laenamine toimub turutingimustel.

Riigiprokuratuur märkis, et Keskerakonna ja Midfieldi vahel sõlmitud võla tasumise kokkulepe on tõesti käsitletav muu võlakohustuse ümberkujundamisena laenuks, kuid mitte keelatud laenulepinguna erakonnaseaduse tähenduses.

«Kokkuleppe kohaselt tunnistab Eesti Keskerakond oma varasemat võlga ja ühtlasi võlausaldaja ehk Midfield OÜ nõuet enda vastu ja kohustub selle tasuma teatud maksegraafiku alusel. Kokkuleppest ei tulene ühtegi täiendavat (nõude)õigust Eesti Keskerakonna kasuks ja Eesti Keskerakond ei vabane selle alusel ka ühestki senisest kohustusest,» osutas juhtiv riigiprokurör Heili Sepp ja ütles, et tehinguga lisandus hoopis täiendav nõudeõigus Keskerakonna vastu.

Sepp märkis, et kuna tehinguga ei kasvanud Keskerakonna varad otseselt ega kaudselt ning erakond ei saanud enda kasutusse mingeid täiendavaid vahendeid, ei kahjustanud kokkulepe ka partei rahastamisallikate läbipaistvust. Seetõttu leidis prokuratuur, et kokkulepet ei saa pidada erakonna majandustegevusele ja varale kehtestatud piirangu rikkumiseks karistusseadustiku mõttes.

Kontrollikomisjon viitas oma kirjas ka ajakirjanduses avaldatud kahtlustele, mille kohaselt on Midfield saanud viimastel aastatel Keskerakonna juhitavalt Tallinna linnalt mitmeid niinimetatud suunatud tellimusi, mis võivad olla Keskerakonna tasuks võlgu jäädud raha tagasi maksmisega viivitamise eest. Riigiprokuröri kinnitusel puudub aga selleski küsimuses kriminaalmenetluse alus.

Keskerakonna peasekretär Priit Toobal saatis erakondade rahastamise järelevalve komisjonile Keskerakonna ja Midfieldi suhete kohta selgitava kirja juba augusti keskel, rõhutades, et Keskerakonna kohustust Midfieldi ees ei ole kuidagi võimalik käsitleda laenu ega varjatud annetusena, vaid tegu on lühiajalise kohustusega, mis vastavalt maksekokkuleppele tasutakse.

Midfield teostas Keskerakonna valimiskampaaniat nii 2009. aasta juunis toimunud Euroopa Parlamendi valimistel, sama aasta oktoobris peetud kohalike volikogude valimistel kui ka 2011. aasta märtsis toimunud riigikogu valimistel. Kokku ulatus lepingute maht 974 000 euroni, millest 349 277 eurot on erakonnal seni tasumata. Viimase makse tegi Keskerakond ettevõttele 2011. aasta novembris.

Tagasi üles