Venemaal kaasmaalaste toetamiseks ellu kutsutud fond on valmis hüvitama Eesti kohtu poolt aprillirahutuste õhutamises süüdi mõistetud Jõhvi elaniku kohtukulud.
Venemaa fond on valmis tasuma aprillimässu õhutaja kohtukulud
28. oktoober 2012, 23:48
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Venemaa kaasmaalaste ühingu Eesti koordinatsiooninõukogu liige Anatoli Jegorov, kes võttis osa Peterburis peetud Venemaa ülemaailmsest kaasmaalaste kongressist, ütles BNSile, et Venemaal tänavu jaanuaris loodud fond, mis tegeleb välismaal elavate kaasmaalaste toetamise ja õiguste kaitsmisega, on valmis hüvitama aprillirahutuste õhutamises süüdi mõistetud Jõhvi elaniku Artur Gruzdevi kohtukulud.
Jegorovi sõnul andis sellest teada fondi juht Igor Panevski. Samas ei täpsustaud Panevski, kui suures ulatuses fond Gruzdevi kohtukulud katab.
Viru maakohus mõistis 2009. aasta detsembris Virumaal aprillimässu organiseerinud Artur Gruzdevilt riigi kasuks välja ligi 200 000 krooni. Kohtuotsus oli esimene, millega aprillirahutuste ajal tehtud kahju nõuti sisse mitte kahju tekitajalt endalt, vaid teole kihutajalt.
Varem korra kriminaalkorras karistatud Artur Gruzdev sattus seadusega pahuksisse 2007. aastal ööl vastu 28. aprilli, kui ta liikus purjuspäi ringi Jõhvi keskväljakul ning pöördudes sinna kogunenud noorte kaaslinlaste poole, kutsus neid aktiivselt üles mitte alluma võimuesindajate seaduslikele korraldustele. Samuti ärgitas mees noori osalema korratustes, suunates neid kindlatesse kohtadesse rüüstamiseks ja vara hävitamiseks.
Gruzdev jätkas mässu organiseerimist ka veidi hiljem Rakvere tänava viaduktil, kus ta kutsus inimesi üles blokeerima liiklust. Mehe tegevuse tõttu sai kannatada ka üks sõiduauto, mille omanik avaldas hiljem kahju suuruseks 25 000 krooni.
Viru maakohus mõistis Gruzdevi 2007. aasta 24. mail kokkuleppemenetluse korras süüdi massilise korratuse organiseerimises ning karistas üheaastase tingimisi vangistusega poolteise aasta pikkuse katseajaga. Kui alguses oli mees karistusotsusega nõus ja see ka jõustus, siis enam kui kaks aastat hiljem pöördus ta teistmisavaldusega riigkohtu poole. Viimane jättis selle menetlusse võtmata.