/nginx/o/2008/10/28/87302t1hbba3.jpg)
2011. aastal vahetas Eesti-siseselt elukohta 36 137 inimest, mida on 2407 võrra vähem, kui statistikaameti mais avaldatud andmed näitasid. Seoses siserände andmete korrigeerimisega muutus ka mitme omavalitsuse rahvaarv.
Tehniline tõrge suurendas ekslikult mullust siserände arvu
/nginx/o/2011/08/26/722672t1h758c.jpg)
29. oktoober 2012, 08:14
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Rahvastikuregister uuendas infosüsteemi, mille tagajärjel tekkis rahvastikuregistrist siserände andmete ülekandmisel statistikaametisse tehniline tõrge ja mitmed rändesündmused kajastusid topelt,» selgitas juhtivstatistik Helerin Rannala. «Praegu on süsteemis vajalikud muudatused sisse viidud ning rändestatistika parandatud,» lisas ta. Rändestatistika põhineb rahvastikuregistri andmetel.
«Kui ebatäpsete andmete alusel olid suurima väljarändega omavalitsused Tartu ja Pärnu linn, siis pärast korrigeerimist saame öelda, et 2011. aastal kaotasid Eesti-sisese rände tõttu rahvastikku kõige rohkem Tartu ja Kohtla-Järve linn (vastavalt 471 ja 294 inimest),» märkis Rannala.
Enim rahvastikku võitis jätkuvalt Tallinn (2299 inimest).
Arvuliselt suurimad siserände korrigeerimised toimusid Tallinna, Pärnu ja Viljandi linnas ning Harku, Kiili, Paikuse, Sauga, Kohila, Tartu ja Pärsti vallas.
Siseränne on elukohavahetus Eesti piires, mis ületab maakonna, linna või valla piire.