Maaelukomisjoni juhid toetaksid ELi eelarveplaani kinnitamata jätmist

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

FOTO: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Riigikogu maaelukomisjoni juhid avaldasid toetust Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) juhi Urmas Reinsalu seisukohale, et seni kui Eesti ei saa endale sobivat põllumajanduse otsetoetuste määra, ei peaks Eesti valitsus heaks kiitma ka Euroopa Liidu eelarveplaani.

Maaelukomisjoni aseesimees, IRLi kuuluv Aivar Kokk ütles, et enamik vanu Euroopa riike maksab Euroopa ühisesse kassasse palju ning saab läbi põllumajanduse sealt ka palju tagasi, seetõttu ei ole nad nõus oma osaluse kahanemisega. «Eesti põllumees ei nõua, et toetuste protsent oleks ühesugune, vaid et toetuste protsent liiguks Euroopa Liidu keskmisele lähemale,» lausus ta.

Tema sõnul pole võimalik, et mingis osas ollakse Euroopas võrdsed ning mingis osas mitte. «Euroopa Parlament ja Euroopa riikide parlamendid võiksid näha Eestit kui võrdset partnerit ning kui me tahame olla 27 võrdset riiki, peavad ka põllumajandustoetused ühtlustuma,» lisas Kokk.

Maaelukomisjoni sotsiaaldemokraadist esimees Kalvi Kõva ütles, et põllumajandustoetuste küsimuses tuleb Eestil leida liitlasi ning liikuda tuleb toetuste ühtlustamise suunas. Kui Euroopa Liidu eelarveplaani mittekinnitamine toob paremad toetused, on tema sõnul ka Eesti põllumeestel parem tulevik kindlustatud.

Kõva märkis, et 90 protsendini Euroopa Liidu keskmisest toetustasemest jõuab Eesti kindlasti ja loodetavasti juba tuleva eelarveperioodi lõpuks.

Ta lisas, et praegu Euroopa Komisjoni poolt pakutud lahendus pole toetuste tulevaseks jagamiseks lõplik. Kui aga see pakkumine peaks jääma kehtima, tuleb Eesti talunikel üle elada väga raskeid aastaid ning Kõva hinnangul tähendaks see tagasiminekut põllumajanduse arengus.

Euroopa Liidu eelarveläbirääkimistega seotud diplomaadi sõnul võib Eestil koos teiste Balti riikidega õnnestuda saavutada põllumajanduse otsetoetuste veelgi suurem hüpe, hoolimata sellest, et toetused järgmisel perioodil suurenevad ka esialgse pakkumise alusel pea kaks korda. Samas keskendutakse läbirääkimistel tervikule ning vaid ühe, umbes 100 miljonit eurot maksva küsimuse nimel vetoõiguse kasutamine seaks tema hinnangul ohtu kordades suurema summaga terviku saamise.

Eesti eesmärk tervikuna on tulevaks perioodiks saada vähemalt 4,5 miljardit eurot, mille hulgas peale põllumajandustoetuste on näiteks ka toetused taristule, sealhulgas Rail Balticule, tervishoiule, teadusele ja haridusele. «Kui keskenduda vaid ühele läbirääkimiste küsimusele, siis jääb ülejäänu tähelepanuta ning kaotus võib osutuda suuremaks kui võit. 4,5 miljardit toob koju veenmisoskus. Seni oleme suutnud kõikides küsimustes olla konsensusel ja sihikindlad,» ütles diplomaat.

Eelmisel nädalal esitasid 63 riigikogu liiget avalduse, millega kutsutakse Euroopa Liidu liikmesriike, Euroopa Parlamenti ja Euroopa Komisjoni põllumajanduse otsetoetusi Euroopas kiiremini võrdsustama ning nende osakaalu põllumajanduspoliitikas vähendama.

Euroopa Liidu ülemkogul on 2014-2020 eelarveplaani vastu võtmiseks vaja liikmesriikide ükshäälset otsust.

Tagasi üles