Juhtkiri: inimväärikuse kaitseks

Seadus ei tohi näidata vihakõne keelamist sõnavabandusele vastanduvana

Arutluses oleva karistusseadustiku eelnõu järgi tahetakse Eestis vaenu õhutamine ja vihakõned kriminaliseerida. Kui praegu kehtiva seaduse järgi tuleb näidata, et vaenu õhutavast sõnast sündis ka tegu, mis kellegi elu, tervise või vara ohtu seab, siis uue, plaanitava seaduse järgi muutub karistatavaks juba ainuüksi vaenuõhutamine ise – kui see toimub avalikult ja süstemaatiliselt.

Selle idee vastu, et võtta midagi ette vähemuste – olgu siis seksuaal-, rassiliste või rahvusvähemuste – või niisama ühiskonnas alaväärtustatud ja halvustatute kaitseks, on raske midagi öelda. Piisab, kui vaadata internetikommentaariumis toimuvat või kuulata avaliku elu tegelaste avaldusi – on selge, et hea maitse piir on ammu ületatud. Ei ole harv juhtum, kui teistest Euroopa riikidest tulnud on pidanud siin vähemuste vastu suunatud varjamatu sallimatuse põhjustatud kultuurišoki üle elama. Me võime ju arvata, et oma maa, omad seadused, kuid avatud Euroopas võime seista silmitsi olukorraga, kus näiteks hea töökoht reeglite vastu eksimise tõttu saamata jääb. Mõnikord on riigi asi kaitsta kodanikku tema enda rumaluse eest – ja seda seadust võikski näha kui ühte sellist.