Möödunud nädala lõpus Tallinnas oma äia noahoopidega tapnud Oleg Bogdanov oli küll Harju maakohtu otsusega oma elukaaslase tulistamise asjus varem vangi mõistetud, kuid viibis vabaduses, kuna kohtuotsus polnud jõustnud ja mehe vahistamiseks puudus Põhja ringkonnaprokuratuuri juhtivprokuröri Endla Ülviste kinnitusel varasemalt alus.
Ülviste sõnul on mõistetav, et avalikkusele on arusaamatu, kuidas sai raskes kuriteos süüdi mõistetud isik vabaduses viibida, kuid samas on prokuröri kinnitusel oluline rõhutada, et iga vahistamine peab olema põhjalikult motiveeritud. «Seaduse järgi on Eestis kahtlustatava või süüdistatava vahistamise aluseid kaks – kohus võib isiku vahi alla võtta ainult siis, kui on oht, et ta võib jätkata kuritegude toimepanemist või hakata uurimisest kõrvale hoidma. Kuriteo raskus pole iseenesest vahistamise aluseks,» selgitas Ülviste.
Tema sõnul pani Bogdanov esimese kuriteo toime isiklikul ajendil, ta kutsus seejärel ise politsei kohale, jäi sündmuspaigale, tunnistas ja kahetses oma tegu. Bogdanovit ei olnud varem kriminaalkorras karistatud ja ta polnud ka üheski teises kuriteos uurimise all. «Eeltoodust lähtudes ei olnud Oleg Bogdanovi puhul alust arvata, et ta võib jätkata kuritegude toimepanemist või minna uurimise eest pakku ja seetõttu ei taotlenud prokuratuur kohtult tema eeluurimise ajaks vahi alla võtmist,» ütles Ülviste.
Ta lisas, et isiku vahistamise aluseks ei ole ka talle kohtu poolt mõistetud karm karistus. «Kuivõrd kohtumenetluses ei ilmnenud ohtu, et süüdistatav võib hakata karistusest kõrvale hoidma, siis ei taotlenud prokurör ka kohtus süüdistatava vahistamist kohtuotsuse täitmise tagamiseks ja kohus ei teinud seda ka oma algatusel. Kohtuotsus, millega Oleg Bogdanovit karistati naisele raske tervisekahjustuse tekitamise eest seitsmeaastase vangistusega, on aga praegu edasi kaevatud riigikohtusse,» selgitas Ülviste.
Politsei pidas Oleg Bogdanovi 26. oktoobril kinni kahtlustatavana samal päeval Tallinnas Lasnamäel oma äia surnuks pussitamises ja kohus võttis ta 27. oktoobril prokuratuuri taotlusel vahi alla. «Tegemist on äärmiselt kahetsusväärse juhtumiga, kuid isikule tõkendi valimisel saab lähtuda ainult seaduses toodud alustest. Samas inimese käitumist ei saa kunagi täielikult ette ennustada,» ütles Ülviste.
Harju maakohus leidis tänavu juulis, et Bogdanovi süü eluohtlike tervisekahjustuste tekitamises on tõendatud ja mehel tuleb selle eest seitse aastat trellide taga viibida. Samas mõistis kohus Bogdanovi õigeks tulirelvade ja laskemoona ebaseaduslikus käitlemises, kuna kohtu hinnangul tekkisid mehe süü osas kahtlused.
Bogdanov võttis kohtus täielikult omaks, et tekitas naisele raskeid tervisekahjustusi, samas eitas oma süüd kahe ebaseadusliku kärbiku ja laskemoona omamises. Kohtus kõlanud tunnistused andsid aimu sellest, et tulistamiseni viinud tülini viisid Olegi ja tema abikaasa vahel juba pikemat aega pingestunud suhted, kuid ebaseaduslike relvade ja laskemoona sattumist oma elamisse Bogdanov selgitada ei osanud.
Bogdanovi kaitsja pöördus seejärel Tallinna ringkonnakohtusse ja leidis apellatsioonkaebuses, et kui maakohus mõistis tema kliendi süüdi raske tervisekahjustuse tekitamises, millega kaasnes kannatanule raske kehaline haigus, siis süüdistusest tuleks välja jätta raske kehalise haiguse teke ning sellest tulenevalt tuleks vähendada ka süüalusele määratud karistust.
Oktoobri alguses jättis Tallinna ringkonnakohus Harju maakohtu otsuse jõusse, mille järel esitas kaitsja kassatsioonkaebuse riigikohtusse. Kõrgeim kohtuaste seda kaebust veel läbi vaadanud ei ole.
Eeluurimisel kogutud andmetel haaras Bogdanov mullu 27. juuli öösel Tallinnas Õismäe teel asuvas korteris peretüli käigus revolvri ja tulistas oma toonast abikaasat. Abikaasa sai kuulitabamusest eluohtliku vigastuse ning kuigi meedikutel õnnestus tema elu päästa, sai ta püsiva tervisekahjustuse.
Tulistamisel kasutatud revolver oli nõuetekohaselt registreeritud, aga politsei leidis Bogdanovi korterist veel ka kaks registreerimata kärbikut ja laskemoona.
Oleg Bogdanov on varem kriminaalkorras karistamata.