Täna möödub Eesti piirivalve loomisest 90 aastat

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Varem Politsei- ja piirivalveametis töötanud Tõnu Hunt siirdub lähikuudel siseasjade erialadiplomaadiks Venemaale.

FOTO: Mihkel Maripuu

Neljapäeval möödub Eesti piirivalve loomisest 90 aastat ja taasloomisest 22 aastat.

Tähtpäeva puhul korraldatakse Rahvusraamatukogus Eesti Piirivalve 90. aastapäevale pühendatud 3. piirivalve aastakonverents «Turvatud välispiiriga tagatud vabadus», mis keskendub Euroopa Liidu ja Venemaa vahelise võimaliku viisavabaduse ja varjupaigamenetlusega seotud turvalisusteemadele.

Konverentsi põhiteemadeks on turvalisuse tagamine isikute vaba liikumise tingimustes, Euroopa Liidu ja Venemaa vahelise võimaliku viisavabaduse mõjude arutelu, ebaseadusliku sisserände trendid ning varjupaigapoliitika Euroopa ja Eesti kontekstis.

Ürituse raames esitletakse Eesti Piirivalve 90. aastapäevale pühendatud raamatut «Muutuste tuultes välispiiri valvates», antakse üle piirivalve teenetemedalid ning eksponeeritakse tekstilist ja pildilist väljapanekut «Piirivalve lugu – inimese lugu».

«Kindralmajor Ants Kurvitsa rajatud piirivalve ja tänane Euroopasse kuuluv Eesti piirivalve erinevad paljuski, kuid samas on neil säilinud piisavalt sarnaseid jooni ja ühiseid eesmärke,» märkis PPA peadirektori asetäitja Tõnu Hunt.

Eesti piirivalve loomine oli aastatepikkune protsess, mis sai teoks pärast Vabadussõja võidukat lõppu. Juba 1918. aasta novembris alustas tööd piirivalve peavalitsus ja järgmise aasta jaanuaris kuulutati piirivalve Ajutise Valitsuse otsusega sõjaväeliseks organisatsiooniks.

Siiski valvasid veel kahe aasta jooksul pärast Tartu rahulepingu sõlmimist riigipiiri maa- ja mereväe üksused. Kutselise piirivalve loomisele andis tõuke siseminister Kaarel Eenpalu ametisseasumine 1920. aasta juulis ning tema poolt algatatud reformid. Eesmärgiks oli luua Eesti riigi võimekusele vastav, paindlik, lihtne ja otstarbekohane piirivalve organisatsioon.

Piirivalve sünnipäevaks sai 1. november 1922, kui siseministri poolt määrati ametisse piirivalve organisatsiooni looja ning esimene ülem Ants Kurvits. Veebruaris 1923 loodi Piirivalve Ohvitseride Kogu, sama aasta märtsist maini võttis piirivalve sõjaväeosadelt üle maismaa- ja merepiiri valve.

27. mail 1936 jõustus riigivanema dekreediga piirivalve seadus. Juunis 1940 kaitses riigipiiri ligi 1000 piirivalvurit 5 jaoskonnas 164 kordonis. Eesti piirivalve tegevuse ida- ja merepiiril lõpetas 1940. aasta juulis nõukogude okupatsioon.

«Kindralmajor Ants Kurvitsa rajatud piirivalve ja tänane Euroopasse kuuluv Eesti piirivalve erinevad paljuski, kuid samas on neil säilinud piisavalt sarnaseid jooni ja ühiseid eesmärke,» märkis PPA peadirektori asetäitja piirivalve alal piirivalvekolonel Tõnu Hunt. «Kõigepealt varjamatu ja valehäbist vaba isamaa-armastus.»

«Teiseks traditsioonid – oma lipp, hoolikalt hoitud ja arendatud ajaloolised tseremooniad ja sümboolika,» lisas ta. «Kolmandaks – inimesed. Isegi täna, muutununa tsiviilametiks ja olles osa siseturvalisuse tagamisest, võib piirivalve oma inimesi uhkusega pidada kokkuhoidvateks, meeskonda ja patriootlikkust hindavateks, millega suudavad võistelda vähesed eluvaldkonnad.»

Hunt rääkis, et piirivalves teenib tänaseni inimesi, kes 22 aastat tagasi olid valmis vabatahtlikena Eesti riiki ja selle piiri kaitsma.

«Nende inimeste julgus ja isamaalisus on olnud innustuseks kõigile uutele piirivalvuritele. Ehkki riigipiir on erinevatel aegadel olnud erinevat nägu on piirivalve põhiülesanded samaks jäänud – turvata iseseisva Eesti Vabariigi piiri ning seeläbi ka Euroopa siseturvalisust,» sõnas Hunt.

Piirivalve taasloomine sai alguse Eesti Kodukaitsest. Ettepaneku võtta ida- ja lõunapiir majanduspiiri valvamise ettekäändel oma kontrolli alla tegid valitsusele 1990. aasta augustis kodukaitse divisjonide ülemad.

20. septembril moodustati riigiminister Raivo Vare juhtimisel majanduspiiri kehtestamise komisjon ja juba kümne päeva pärast alustati esimeste piirivalvekursustega. Kursuste Eesti Piir 1 ja Eesti Piir 2 lõpetanute seast valiti välja piiripunktide esimesed ülemad ja inspektorid. 22. oktoobril võttis Eesti NSV Ülemnõukogu vastu majanduspiiri seaduse ning kolm päeva hiljem alustasid tööd esimesed majanduspiiri kontrollpunktid.

1. novembril 1990 määras valitsus kindlaks 27 alalist kontrollpunkti ning seda päeva loetakse Eesti piirivalve taasloomise aastapäevaks. Sama aasta detsembris alustas Ida-Virumaal tegevust Remniku piirivalve õppekeskus. 1991. aasta aprillis moodustati valitsuse määrusega Eesti Riiklik Piirikaitseamet, mis pärast taasiseseisvumist reorganiseeriti piirivalveametiks.

«Piirivalve taasloomine langes eesti rahva jaoks keerulisele, saatuslikule ja paljuski ohtlikule ajajärgule. Organisatsiooni taastamist alustati ränkades tingimustes, mil puudust tunti praktiliselt kõigest, välja arvatud entusiasm ja kaitsetahe,» meenutas Hunt. «Siseriiklikud olud ja arengud olid ettearvamatud – Eesti kuulus veel Nõukogude Liidu koosseisu, äsja oli toimunud intrite mäss ning riigis viibis arvukas ja hambuni relvastatud võõrvägede kontingent.»

15. novembril 1991 alustas piirivalve piirikontrolli maanteedel asuvates majanduspiiri kontrollpunktides, raudtee piirijaamades, rongides ning rahvusvaheliseks liikluseks avatud sadamates ja lennujaamades.

9. märtsil 1992 alustas Tallinnas sõjaväelise õppeasutusena õppetööd Piirivalvekool, kus hakati ette valmistama kutselisi piirivalvureid maa- ja merepiiri valvamiseks ning passikontrolöre. 23. juunil 1992 omistati piirivalve juhtivkoosseisule esimesed sõjaväelised kaitsejõudude ohvitseride auastmed. 1. juulil 1992 kehtestati Eesti Vabariigi piiril viisarežiim.

19. augustil 1993 kinnitas Vabariigi Valitsus piirivalve kontseptsiooni, mis sätestas riigipiiri valvamise korralduse, valvamiseks vajalike riiklike struktuuride koosseisu ja tegevuse alused ning kujunes vundamendiks piirivalvet käsitlevate õigusaktide koostamisel. 30. juulil 1994 võttis riigikogu vastu riigipiiri seaduse ja piirivalveseaduse.

1994. aasta suveks oli loodud piirivalve põhistruktuur, määratletud enamik ülesannetest ja kasutusele võetud piiri valvamise põhimeetodid. Välja oli kujunenud esmane kordonite süsteem, loodud valvelaevade divisjon ja lennueskadrill, saadud esimesed laevad ja lennuvahendid ning loodud piiri valvamise toimiv süsteem Peipsi järvel ja Läänemerel.

Tagasi üles