Siseministeeriumi korrakaitse- ja migratsioonipoliitika asekantsler Leif Kalev rääkis täna piirivalve 90. aastapäevale pühendatud konverentsil, et ELi ja Venemaa vahelise viisavabadusega kaasnevad riskid tuleb läbi mõelda ning sellega kaasnevad kindlasti kulud.
«Võimalik viisavabadus Venemaaga on loomulikult suur väljakutse. See ei ole veel väga käega katsutav, aga see ei tähenda, et me ei peaks mõtlema, kuidas selle teemaga tegeleda,» ütles Kalev. «Tuleb arvestada, et viisavabadusega kaasneb hinnalipik ja me peame langetama juba täna strateegilisi otsuseid üle valdkondade, sest viisavabadus ei puuduta ainult kaitsepoliitikat, vaid ka majandust, siseturvalisust ja sellega käivad kaasas kulud.»
Kalev seletas, et viisavabaduse küsimused ei piirdu ainult Venemaa viisavabadusega.
«Küsimus on terves regioonis, sest rööbiti Venemaaga on viisavabadust lubatud Ukrainale, Moldovale, Gruusiale, Aserbaidžaanile, Armeeniale ja isegi Valgevenele,» rääkis Kalev. «Siseturvalisuse vaatenurgast seostuvad riskid kõigi nende riikidega.»
Viisavabaduse andmine otsustatakse tema sõnul Euroopa Liidus ühiselt, aga kõnelusi pole täna veel avatud ning EL sellega liialt ei kiirusta. Küll aga on kokku lepitud eeltingimustes, mis peavad olema täidetud viisavabaduskõneluste alustamiseks. Nende tingimuste täitmist praegu hinnatakse.
«Venemaa survestab Euroopa Liitu kõikvõimalike tähtaegadega. Venemaal on ka mitmeid toetajaid, kes ei näe probleemi selles, kui viisavabadus saabuks juba homme,» ütles Kalev. «Venemaa ise on välja hõiganud viisavabaduse saamise Sotši olümpiaks 2014. aastal, aga Brüssel pole lubadusi andnud.»
Kalevi sõnul on riik juba markeerinud peamised mõjud, mis Venemaa viisavabadusega võiksid kaasneda.
«Kõigepealt kasvab risk ebasoovitavate inimeste sisenemiseks ja riigis viibimiseks. See risk on ühelt poolt seotud julgeolekuga, kuid ka kuritegevusega,» ütles Kalev. «Kuritegevus ei tunne piire – mida lihtsam on piirist üle saada, seda suuremaks lähevad võimalused ka siin.»
Teine oluline tegur on Kalevi sõnul see, et piiripunktide koormus kasvab.
«Juba praegu meil turistide hulk suureneb, eriti on tekitanud survet kruiisilaevad ja piirivalve on teinud ümberkorraldusi, et praeguste mahtudega toime tulla,» ütles Kalev. «Soome on prognoosinud, et viisavabaduse tulekuga suureneb piiriületajate arv kolm korda.»
«Kolmas mõjusuund on võimalik ebaseaduslike viibijate ja varjupaiga taotlejate arvu kasv,» lisas ta. «Eesti asub ELi idapiiril. Kes tahavad siseneda Euroopa Liitu, saavad seda teha meie kaudu. Pole saladus, et EL on küllaltki atraktiivne koht, kuhu varjupaika taotleda.»
Kalevi hinnangul saab Eesti väljakutsetega hakkama, aga selleks on vaja adekvaatset riskianalüüsi, hästi läbi mõeldud strateegiat ja täiendavat ressurssi.