/nginx/o/2010/12/10/482088t1hf535.jpg)
Täna NATO reageerimisjõudude valmidusõppust Steadfast Juncture külastanud NATO Napoli Ühendväejuhatuse ülem admiral Bruce Clingan tunnustas Eesti panust Ämari lennubaasis korraldatud õppuse õnnestumisel.
NATO admiral: Eesti toetus NATO reageerimisjõududele on tuntav
/nginx/o/2014/03/28/2921218t1h5e0f.jpg)
5. november 2012, 19:21
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Eesti kaitseväega koos harjutamine on olnud meie staabi jaoks privileeg,» ütles admiral Clingan. «Käimasolev õppus on osa NATO reageerimisjõudude tavapärasest väljaõppest, mida peame suutma korraldada ükskõik millises paigas, Eesti toetus NATO reageerimisjõududele on tuntav,» lisas ta, tunnustades käimasoleva õppuse kõrval ka Eesti mereväe miinijahtijate ja küberkaitsealast tegevust.
Õppust külastasid täna ka president Toomas Hendrik Ilves, NATO Euroopa vägede Ülemjuhataja asetäitja, Ühendkuningriigi kindral sir Richard Shirreff, NATO Napoli Väejuhatuse juhtkond ja mitme riigi diplomaatilised esindajad.
Kokku said õppusest Steadfast Juncture ning Ämari lennubaasi võimalustest vastu võtta rahvusvahelisi üksusi ülevaate pea 30 kindrali ja admirali auastmes sõjaväelast.
1.-8. novembrini korraldataval õppusel Steadfast Juncture hindab NATO Euroopa Vägede Peakorter Napoli staabi valmisolekut juhtida järgmisel aastal 13 000 sõjaväelase suurusi reageerimisjõude, mis on valmis kiiresti suunduma kriisikoldesse, kus NATO neid vajab
NATO staabil tuleb õppusel täita erinevaid kriisilahenduse ülesandeid, muuhulgas korraldada humanitaarabi andmist, organiseerida katastroofiabi ja korraldada küberkaitset. Õppus põhineb väljamõeldud stsenaariumil ning sellel keskendutakse juhtimisele ja eri piirkondades paiknevate NATO üksuste koostöövõime saavutamisele.
Eesti on õppuse korraldamisel vastuvõtva riigi rollis, tagades NATO staabile kogu taristu ja logistilise toetuse. Lisaks osalevad kaitseväe ja teiste riigiasutuste kontaktisikud õppuse stsenaariumist tulenevate ülesannete lahendamisel. Kokku panustab Eesti õppuse korraldusse ligi 300 kaitseväelase ja teenistujaga.
Eestist on seni reageerimisjõudude koosseisus valmisolekus olnud mereväe miinijahtijad ning staabi- ja varustuslaev, demineerimismeeskond, sõjaväepolitseirühm ja transpordimeeskond. 2010. aastal panustas Eesti teiste Balti riikidega ühisesse jalaväepataljoni.
2013. aastal panustab Eesti reageerimisjõududesse transpordimeeskonna, demineerimismeeskonna ning luuretoetusmeeskonnaga.