Kohalike omavalitsuste ja riigi kemplemine koolipsühholoogide rahastamise üle meenutab kohati stseeni filmist «Kuulsuse narrid», kus Tatikas ja Vesipruul maisest elust lahkunud Pontut üle aia loobivad, kirjutavad koolipsühholoogid Triin Kahre ja Kadri Järv-Mändoja.
Tellijale
Koolipsühholoogid: milleks meile kooli psühholoog?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hiljuti meediasse jõudnud videoklipp koolivägivallast tekitas taas elavat arutelu. Just nimelt taas, sest koolivägivalla teema tuleb teatud ajavahemike tagant ikka esile mõne avalikuks saanud juhtumi tõttu ning inimestel on, mille üle paar päeva tõsiselt arutada. Seekordne juhtum langes ajale, mil otsustajad arutavad muuhulgas seda, kas kooli koosseisus peaksid jätkama psühholoogid ja sotsiaalpedagoogid ehk siis peenema nimetusega tugispetsialistid. Ja kelle rahakotist tuleksid nende inimeste palgad?
Praegu on haridusministeerium seisukohal, et las kohalikud omavalitsused ja koolid ise otsustavad, keda nad palkavad ning kuidas selleks raha leiavad. Kohalikud omavalitsused väidavad, et neil selleks vahendeid pole.