Romney kultuurne inglise keel ja sujuvad maneerid vastandusid Obama hoogsale ja moodsale, aga kohati labasevõitu diskomaneerile, kirjutab kolumnist Mihkel Mutt.
Tellijale
Mihkel Mutt: vanade valgete poliitikute lõpp
/nginx/o/2014/01/10/2742314t1h3f08.jpg)
8. november 2012, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jaanuaris ennustasin siinsamas, et Obama võidab ligi seitsme protsendiga (mõistagi valijameestest, kes ju asja otsustavad). Vahepeal tundus mäng tasavägiseks kiskuvat. Puine Romney näis «lahti minevat». Võib arvata, et kandidaati dresseeris ja putitas terve armee oma ala tippe, kelle taustal «Stiilne viisik» kahvatub. Lisaks meediatööstuse antud paisutus.
Kõige taga on üüratud summad. (Vägisi tekib mõte, et proffide käe all omandab iga keskminegi inimene presidendi formaadi. Tänapäeval võiks keiser Nero demokraatlikel valimistel oma hobusest ka senaatori teha.) Ent lõpuks mull lõhkes ... Obama ülekaal (303 : 206 ilma Floridata) oli küll väiksem kui 2008. aastal (365 : 173), aga siiski suurem, kui üldiselt oodatud.