Tundub, et Jaak Soansil on juba kõik saavutatud. Esimese jälje jättis ta eesti skulptuuri juba 1960ndate lõpul, mil lõpuks ometi vabaneti stalinistliku realismi taagast. Skulptuuri tuli täiesti uus, abstraktsionismile lähenev vormikeel, ka installatsioonid, millest kõneleb näitusel töö 1972. aastast.
Kohe tulid ka tellimustööd tugevamast materjalist, nagu pronks ja graniit. Neid maamärke on terve Eesti täis, õnneks mitte revolutsioonikangelaste, vaid kultuuritegelaste monumentidena.