:format(webp)/nginx/o/2017/11/30/7363613t1h0a4c.jpg)
/nginx/o/2012/11/08/1420790t1h54b8.jpg)
Postimees avaldab olulisemad lõigud politsei- ja piirivalveameti sisekontrollitalituse distsiplinaarjuurdluse kokkuvõttest peadirektor Raivo Küüdile, kes koos Ida prefekt Aldis Alusega otsustas selle ettekande maha vaikida ja süüdlased karistamata jätta.
Postimehe kasutuses oleva distsiplinaarjuurdluse kokkuvõte ütleb otsesõnu: «Politsei põhiväärtuste seisukohalt ei ole Alvar Ottokari (Ida prefektuuri liiklustalituse juht – toim.) käitumine ausameelne avalikkuse ega oma kolleegide suhtes, samuti ei väljenda selline käitumine professionaalsust. Distsiplinaarmenetluses kogutud tõendid annavad alust järeldada, et A. Ottokar andis oma alluvatele ebaseaduslikke korraldusi. Antud ebaseadusliku korraldusega kihutas A. Ottokar ka oma alluvaid ebaausale käitumisele ning tolereeris ebaausate võtete kasutamist tõendite kogumisel ning tegi ise nende pinnalt väärteokaristuslikke otsuseid.»
Selged sõnad, millest mitte arusaamist ja reageerimata jätmist on politseijuhtidel tagantjärgi väga raske selgitada. Sisekontroll kirjutab selgelt ja üheselt – «arvestades kogutud tõendeid ja tuvastatud asjaolusid võib olla tõenäoline, et nii parandused patrullilehtedel kui ka väärteomaterjalides on tehtud A. Ottokari poolt eesmärgiga vabaneda distsiplinaarvastutusest.»
Vähe sellest. Kokkuvõtte viitab, et liiklustalituse juht Ottokar andis üksikasjade kohta seletusi, mis ei haaku teiste distsiplinaarasjas kogutud tõenditega. Ehk teisisõnu valetas.
Ottokari karistamine jäeti peadirektori pädevusse. Nagu avalikkus tagantjärgi teab, ei juhtunud enne ajakirjanduse sekkumist midagi.
Mida täpsemalt sisekontrolli juurdluse kokkuvõte sisaldas ja kes mille kohta valetas, loe Postimehe paberlehest või Postimees Plussist.