Homme esietendub Eesti Draamateatris Uku Uusbergi lavastuses Andrus Kivirähki järjekordne näidend, sedapuhku Oskar Lutsu 125. sünniaastapäevale ning «Kevade» 100 aasta juubelile pühendatud «Kevadine Luts». Postimees uuris autorilt aasta algul trükiski ilmunud teose tagamaid ning rahvakirjanikuks tõusnud Andrus Kivirähki suhteid tema eelkäijast rahvakirjaniku loominguga.
Tellijale
Andrus Kivirähk lutsust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
See pole esimene kord, kus Luts (kirjandusliku) tegelasena või siis kujundina ise lavale astub. Kohe meenub «Äripäeva» põhjal tehtud Gunnar Kilgase telelavastus «Pildikesi Paunverest» 1986, Mati Undi lavastus «Täna õhtul kell kuus viskame lutsu» 1998, Ingo Normeti «Huntluts» 2010 ja selle taastatud variant 2012. aasta algul. Suvel oli võimalik näha Palamusel Toomas Suumani «Nõiutud kevadet». Kuigi teie «Kevadist Lutsu» on võimalik igal huvilisel lugeda ja nüüd ka Uku Uusbergi lavastatuna Tallinna Draamateatris näha, oleks ometi kohane küsida, mis inspireeris teid oma «Lutsu-mängu» ette võtma.