Mõnikord on vaja siiski perel aidata liikuda võimalikult hea lahutuse suunas, kus lapsed saaksid kõige vähem kahjustatud.
Piisava avatuse ja vastastikkuse respekti korral on võimalik jääda teineteist toetavateks lapsi hoidvateks lapsevanemateks ka lahkumineku korral. Siinjuures peab aga eriliselt püüdlema ühelt poolt reaktiivsuse vähendamise suunas, teisalt ka turvetunde tagamise eesmärgil selgete piiride, samuti konkreetsete kokkulepete (sh lastele mõeldud elatisraha küsimused ning jagatud vanemlik vastutus laste igapäevase toimetuleku eest) ning nendest kinnipidamise suunas.
Piisava avatuse korral suudetakse ka üksinda lapsi kasvatades võimaldada oma lastele täisväärtuslik elu ja areng ning adekvaatne ligipääs lapse oma tunnetele, mis aitavad teda terviklikuks inimeseks kujunemisel.
Aasta isa 2005 Jaan Sild perega.
Samas, hea isa ei unusta oma lapsi ka keeruliste elumuutuste korral, hoolitsedes jätkuvalt nende vajaduste, sh ka emotsionaalsete vajaduste eest, toetades raskuste korral ka nende ema, kui oma laste esmast hoidjat, tagades seeläbi oma lastele suurema turvatunde. Selline südamehoiak räägib valmisolekust asetada lapse huvid esikohale. Ka selliseid isasid leidub tänases Eestis.
Kuna Te tegelete raseduskriisiga, siis küsin, milline on tulevase isa roll raseduskriisi ajal? Kuidas saavad nad selle perioodiga hakkama?
Lapseootuse -ja sünnitisjärgne periood võib kujuneda pereelus üheks kõige haavatavamaid perioodiks üldse ja tagasilöögid sel eluperioodil ei jäta ka isasid puutumata.
Samas kriisid, mida ei läbita, vaid millesse jäädakse kinni, tekitavad emotsionaalset eraldumist ja võõrandumist vanemate vahel. Mõnes mõttes võivad mehed kogeda raseduskriisi isegi valusamalt kui naised, kuna neil puuduvad oskused oma raskete tunnete käsitlemiseks ja üldiselt omaksvõetud arusaamad nagu ei lubaks meestel selle protsessiga sellisel määral samastuda ega ka kaotuste korral oma tunnetele otsa vaadata. Siinkohas ei ole harv nähtus, et meestes tekibki raseduskriisi olukordadega seoses tunnete sügavkülmutus – nad tunnevad survet ennast oma tunnetest n-ö lahti ühendamiseks ja näo tegemiseks, et nende tunded petavad neid.