Tiibetlaste enesesüütamislainel lõppu veel ei paista

, Tallinna Ülikooli kultuuride uuringute doktorant
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eksiilis tiibetlanna süütab India põhjaosas asuvas Dharmsalas küünlaid nende tiibetlaste piltide ees, kes on end protestiks Hiina võimu vastu põlema pannud.
Eksiilis tiibetlanna süütab India põhjaosas asuvas Dharmsalas küünlaid nende tiibetlaste piltide ees, kes on end protestiks Hiina võimu vastu põlema pannud. Foto: AP/Scanpix

Päev enne Hiina kompartei 18. kongressi algust süütas end protestiks kuus tiibetlast. 2009. aastal alanud pidevate enesesüütamiste ohvrite arv läheneb juba 70-le.  

Äärmuslik protestiviis, millega tiibetlased oma meeleheidet ja nördimust Hiina okupatsiooni suhtes väljendavad, pole ajaloos õigupoolest väga ebaharilik nähtus. Näiteks vaid pisut rohkem kui paarkümmend aastat tagasi pani end protestiks punavõimu vastu põlema mitu inimest ka siinsamas lähedal Leedus. Siiski tundub, et rohkem enesesüütamisi on läbi aegade ette tulnud meist kaugemal, eelkõige Aasias, sealhulgas Indias, Vietnamis ja nüüd ka Tiibetis.

Siiani kõige ulatuslikum enesesüütamislaine leidis aset 1990. aastatel Indias, kus end süütas üle 150 inimese, protestides valitsuse otsuse vastu reserveerida teatud arv avaliku sektori töökohti madalamatest kastidest inimestele ning jätta täielikult arvesse võtmata inimeste võimed ja omadused. Ka praegu pannakse end Indias taas poliitilistel põhjustel põlema – viimase aasta jooksul on end süüdanud kümned inimesed, protestides praegu Andhra Pradeshi osariigi koosseisu kuuluva Telangana osariigi moodustamise peatamise vastu.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles