Petitsioon.ee lehel on võimalik allkirjastada üleskutse, seisukohavõtt või algatus ka nii, et jäädakse avalikkuse ees anonüümseks. Mis põhjusel peaksid aga kodanikuühiskonnas häält tegevad inimesed end varjama?
Miks jääb osa petitsiooni allkirjastajatest anonüümseks?
15. november 2012, 11:39
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Konkreetse petitsiooni loojatele on kõik nimed nähtavad. Kui mõni inimene ei taha, et tema nimi oleks kodulehel avalikult nähtav, on tal allkirjastamisel võimalik panna linnuke kohta, kus saab ise jääda nähtamatuks,» selgitas petitsioon.ee lehe loonud Eesti Omanike Keskliidu projektijuht Priit Värk.
Sel juhul saab küll algatuse korraldaja nime teada, ent avalikus veebis kuvatakse nime asemel [nimi teada]. Näiteks «Harta12» allkirjade seast on kohati peaaegu poolte nimed avalikkuse eest varjatud.
Põhjuseid, miks inimesed peaksid enda hinnangul õige algatusega liitumisel varjatuks jääma, võib tema hinnangul olla mitmeid. «Nagu näha, inimesed seda hulgaliselt kasutavad. Eks isiklikult on inimestel need põhjused erinevad – kas see on töökohaga seotud või muu põhjus, miks nad ei taha, et avalikult internetis oleks nimi kodulehel nähtav,» selgitas Värk, miks selline võimalus loodud on.
Korraldajatele on aga kõigi nimed näha ning kui algatus esitatakse mõnele riigi- või kohaliku võimu esindajale, trükitakse välja kõigi allkirjad. «Vastasel korral on petitsiooni keeruline edastada, kui pooled nimed oleksid nähtamatud,» lisas Värk.