On kahtlane, kas Läti relvajõud on praegu võimelised oma ülesandeid täitma, leitakse äsja avaldatud rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse (RKK) raportis.
Läti relvajõud ei pruugi oma ülesannetega hakkama saada
15. november 2012, 18:59
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikogu väliskomisjoni tellimusel valminud RKK raportis «Arengud Läänemere piirkonna julgeolekukeskkonnas kuni 2020. aastani» märgitakse, et tänapäeva Läti relvajõud on keskendunud oma rahvusvaheliste ülesannete täitmisele, ent kui Lätit peaks ohustama konventsionaalne konflikt, oleks relvajõudude tugifunktsioonide täitmise ja lahingutegevuses osalemise võime piiratud.
«Suurte finantskärbete tõttu lihtsustati Läti kaitsestruktuuri ning keskenduti lahingu- ja operatiivvõimele: vähendati staapide arvu, reorganiseeriti tugiorganisatsioone ning liideti staapide ja kaitseministeeriumi funktsioone, et oleks võimalik suurendada operatiivüksuste isikkoosseisu,» seisab raportis.
«Aastail 2008–2010 läks erru märkimisväärselt suur arv väga professionaalseid ja motiveeritud sõjaväelasi. On kahtlane, kas Läti relvajõud on praegu võimelised oma ülesandeid täitma,» tõdetakse. «Võttes arvesse demograafilisi probleeme ja emigratsiooni kõrget taset, on ebatõenäoline, et Läti relvajõud on suutelised värbama piisaval arvul väljaõppe saanud ja motiveeritud isikkoosseisu ning seda ka säilitama.»
Läti julgeolek põhineb kollektiivkaitsel. Läti osaleb aktiivselt NATO võimete tugevdamise protsessides ja NATO operatsioonidel. 1. jaanuarist 2007. aastal muutis Läti oma kaitseväe põhialuseid ning läks üle elukutselisele kaitseväele, et moderniseerida oma rahvuslikke relvajõude, paremini kohanduda muutunud julgeolekusituatsiooniga, lihtsustada juhtimisstruktuuri ning kasutada raha efektiivsemalt.
Läti rahvuslikud relvajõud on rajatud nii, et nad oleksid võimelised kaitsma riiki ning vastaksid NATO kollektiivkaitse põhimõtte nõudmistele. Prioriteediks on nii riigi- kui ka kollektiivse kaitse vajadusteks sobiva lahinguvõimekuse ning vastuvõtva riigi võimekuse välja-arendamine.
Olulisel kohal on ka tõhus õhukaitse eelhoiatussüsteem ja teised ennetavad meetmed. Ülioluliseks peetakse NATO garantiisid ja nähtavat kohalolekut piirkonnas, mille kõige silmatorkavamaks näiteks on NATO Balti õhuturbemissioon.
Majanduskriisi tulemusena külmutati enamik relvajõudude arendustegevusi ning kaitseeelarve moodustab 2012. aastal ühe protsendi SKPst. Kaitsekulutuste kärpimine paistab aga olevat peatunud, kuna 2012. aasta mais hääletas seim kaitsekulutuste tõstmise poolt kahe protsendini SKP-st kümne aasta perspektiivis.