/nginx/o/2008/05/19/42355t1hbda0.jpg)
Alates järgmisest nädalast alustavad Tallinna transpordiameti kontrolörid hoiatustrahvide vormistamist parkimiskorda rikkuvatele autojuhtidele.
Tallinn hakkab määrama hoiatustrahve
/nginx/o/2017/10/21/7237937t1hed2c.jpg)
8. aprill 2009, 13:50
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinna abilinnapea Jaanus Mutli sõnul määratakse hoiatustrahv parkimiskorra rikkumise eest mootorsõiduki omanikule või vastutavale kasutajale, vahendas Raepress.
«27. detsembril 2008 jõustus liiklusseaduse uus redaktsioon, mis lubab järelevalvet teostaval ametnikul rakendada parkimiskorra rikkumise eest sanktsioonina hoiatustrahvi, mille suuruseks on sõltuvalt rikkumise iseloomust 300 või 1000 krooni,» selgitas Mutli.
«Hoiatustrahv määratakse isikule, kes on sõiduki registrijärgne omanik või vastutav kasutaja parkimiskorra rikkumise ajal,» lisas ta. Mutli rõhutas, et hoiatustrahv ei ole karistus tavapärases mõistes kuna seda ei kanta karistusregistrisse.
Liiklusseaduse kohaselt võib kirjalikus hoiatusmenetluses kohaldada hoiatustrahvi suurusega 300 krooni sõiduki parkimise eest selleks keelatud kohas või liikluskorraldusvahendiga ettenähtud parkimiskorda või -viisi rikkudes või ristmikul seismisega teiste liiklejate võimaliku takistamise või ühissõidukiraja lubamatu kasutamise eest.
Kui nimetatud rikkumised on toime pandud viisil, mis on ohtlik teistele liiklejatele või häirib oluliselt liiklust, määratakse hoiatustrahv suurusega 1000 krooni.
«Kui mootorsõiduki eest vastutav isik ei nõustu määratud hoiatustrahviga, on tal õigus kolmekümne päeva jooksul trahviteate kättesaamisest arvates trahviteade vaidlustada.» lisas Mutli.
Füüsilisest isikust mootorsõiduki eest vastutav isik peab juhul, kui ta vaidlustab trahviteate põhjusel, et mootorsõidukit kasutas teine isik, märkima kaebuses trahviteates märgitud ajal mootorsõidukit kasutanud isiku ees- ja perekonnanime ning elukoha aadressi.
Juriidiline isik ning riik, kohalik omavalitsus või avalik-õiguslik juriidiline isik peab kaebuses märkima mootorsõidukit trahviteates nimetatud ajal kasutanud füüsilise isiku ees- ja perekonnanime ning aadressi.
Juhul kui omanik ei ole säilitanud sõidukite kasutanud isiku andmeid, kohaldatakse
omaniku suhtes liiklusseaduse § 7465 lg 1 kohast sanktsiooni ning määratakse rahatrahv kuni 3000 krooni. Juhul, kui antud nõude on jätnud täitmata juriidiline isik määratakse rahatrahv kuni 6000 krooni.