Juhtkiri: pealt kullakarvaline, seest siiski siiruviiruline

Kui kohalikul omavalitsusel on huvi ja raha tellida turvafirmalt teenuseid, ettevõte on suuteline neid pakkuma, need on avalikes huvides ning hange korraldatakse vastavalt seadusele ja läbipaistvalt, siis mis võiks kohalikul elanikul maksumaksjana selle vastu olla? Saab ta ju vastu turvalisema keskkonna ja seeläbi parema elukvaliteedi. Paraku pole see, mis väliselt ühtmoodi paistab, alati seestpoolt samasugune. Ning lähemal uurimisel võib selguda kõrvalnähte, nagu pisarad sibulat koorides.

Turvafirmade kasutamine kohalikes omavalitsustes on üsna levinud. Miks? Esiteks saab tellija täpselt nõuda, mida ta soovib. Näiteks kui tihti ja milliseid objekte valvata jne. Teiseks on valvas silmapaar lisaks ning erinevalt valvavast naabrist, kelle tegevus on tahes-tahtmata piiratum, on turvatöötaja siiski erialase väljaõppe saanud inimene.

Kuid turvatöötaja pole politseinik. Turvaseadus tegelikult lausa keelab täita politsei- või riigikaitsefunktsioone. Avalikku korda tagades pole turvatöötajal võimalik rikkuda põhiõigusi, mida näiteks kurjategija kinnipidamine võib nõuda. (Nagu Viljandi kurikuulus peksulugu näitas, pelgab isegi politsei oma volitusi täiel määral rakendada.) Kinnipeetud isik tuleb vastavalt seadusele viivitamata politseile üle anda. Õiguste laiendamine siin võib viia reaalse vastuoluni põhiseadusega.