Täna pandi paika demokraatiadebati tegevuskava

Nn. Jääkeldri seltskonna algatusrühm kogunes oma esimesele koosolekule.

FOTO: PEETER LANGOVITS/PM/SCANPIX

Täna õhtupoolikul kogunesid Eesti Koostöö Kogu juures läinud nädalal presidendi ümarlaual käinud osapooled, et panna paika üleriigilise demokraatiadebati tegevuskava.

Algatusgrupi liikmed otsustasid, et arutelu tarbeks tuleb leida olemasolevate hulgast või luua uus veebipõhine ühisloomekeskkond, milles inimesed saavad end ID-kaardiga identifitseerides parandusettepanekuid teha. Samuti võetakse vastu e-kirju ja posti teel saabunud ettepanekuid. Facebooki aruteluks kasutama ei hakata.  

«Hetkel tegime kaks alatöörühma, kellest esimene hakkab tehnilise lahenduse peale mõtlema ja teine mõtleb metoodika peale, ehk mil viisil pöördutakse kodanike poole,» kirjeldas Eesti Koostöö Kogu juhataja Olari Koppel.

«Võtmeküsimus oli see, milline võiks välja näha ühisloomeprotsessi tehniline lahendus, et oleks tagatud nii protsessi avatus, kõigi osalus, aga samas ka diskussiooni kvaliteet.» Esimeses faasis on palju tööd just IT-spetsialistidel, kes peavad selgitaama, kas mõne olemasoleva ettepanekute esitamise keskkonna juurde saab luua isikutuvastuse võimaluse ja muuta veebirakendus töökindlaks.

«See, et märtsi lõpuks kõik tehtud saab ettepanekud parlamendile esitatakse, on teostatav. Aga selleks on vaja portaal avada juba jaanuari alguses.»

Samal ajal peavad nii parteid kui ka vabaühendused kahe nädala jooksul välja pakkuma, kes võiksid olla need umbes 50 eksperti - kümmekond iga jääkeldris sõnastatud viie probleemi kohta – kelle õlule jääb modereerimine, inimeste ettepanekute sünteesimine ja neile omapoolse hinnangu lisamine. Eelkõige loodavad algatusgrupi liikmed selles osas ülikoolide panusele.

«See, et märtsi lõpuks kõik tehtud saab ettepanekud parlamendile esitatakse, on teostatav. Aga selleks on vaja portaal avada juba jaanuari alguses. See tähendab, et vormistamise, viimistluse ja testimise peale on praegu aega täpselt üks kuu,» kirjeldas Koppel nappi ajagraafikut.  

Ettepanekute kogumisele järgnevad märtsis avalikud koosolekud. «Nende roll on see, et inimesed saaks ühes ruumis arutada, vaielda ja leida kommenteeritud ettepanekutest need ideed, mis jõuavad sellesse dokumenti, mis esitatakse parlamendile,» ütles Koppel.

Eelolevaks reedeks peaksid algatusgrupi eksperdid selgeks tegema, kui suuri investeeringuid nõuab IT-keskkonna loomine ning kui palju kulub raha ekspertide töötasuks ning koosolekute korraldamiseks. See, mille arvelt kulud kaetakse, on veel ebaselge, kuid Koppeli sõnul on üks võimalik allikas riigieelarve.

«Kui kõvasti ja sihikindlalt tööd teha, siis seal jääkeldris veel uitmõtetena välja käidud ideed on võimalik realiseerida,» kinnitas Koppel.

Tagasi üles