Õigeusu kirikuid tabas ulatuslik häving

Nils Niitra
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Elumaja mõõtu Varnja kirik on asjatundjate kinnitusel oma lihtsuses ja väiksuses unikaalne.
Elumaja mõõtu Varnja kirik on asjatundjate kinnitusel oma lihtsuses ja väiksuses unikaalne. Foto: Kristjan Teedema

Paljusid Eesti külasid ilmestavad tänaseni võserikku uppunud ja lagunevad õigeusu kiriku hooned, mis on enamasti ehitatud punastest tellistest ja/või maakividest, harvemini puidust.

Villu Männik on hobi korras üles pildistanud enam kui 400 Eesti kirikut, neist riputas ta veebiaadressile sakraalfoto.eu üles just lagunenud või avariilises seisus kirikutest tehtud fotod. Neist omakorda lõviosa ehk 40 on just õigeusu kirikud.

«Õigeusu kirikud tekkisid Eestisse valdavalt 19. sajandi teisel poolel ehk ajal, kui impeerium ajas aktiivset venestamispoliitikat,» selgitas Männik. «Teisalt tekib neid kokku kukkuvaid kirikuid kogumina vaadates nukker tunne. Inimesed on need kirikud ju ehitanud oma higi ja verega ning nüüd siis kukuvad need kokku ... Ja mitte üks, vaid kümned üle Eesti.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles