Möödunud kümnendi teisel poolel Lõuna-Eestisse suusakeskust rajades seadusega pahuksisse sattunud ärimees Aare Tamme lageraie süüasi ei toonud kellelegi kaasa kriminaalkaristust, samuti jäi hüvitamata enamus keskkonnale tekitatud kahjust, selgub lõppeval nädalal lahendi saanud süüasjast.
Tamme sattus uurimise alla juba 2006. aastal, kui tekkis kahtlus, et ta on endale kuuluval mäenõlval Väike-Munamäel teostanud lubatud harvendusraie asemel lageraiet. Kuigi mees ise väitis, et pole midagi ebaseaduslikku teinud, saatis Lõuna ringkonnaprokuratuur nii Tamme kui ka tema ettevõtte OÜ Sport 200 Internationali 2008. aastal kriminaalsüüdistusega kohtu alla.
Uurimisel selgus, et Tamme ja tema firma olid tekitanud keskkonnale kahju kokku 191 315 krooni ulatuses. Tunamullu 28. augustil otsustas kohus süüasja otstarbekuse kaalutlusel lõpetada, pannes siiski paika, et keskkonnale tekitatud kahju tuleb asjaosalistel hüvitada, samuti tasuda riigi tuludesse kindlad summad. Nii sai Tamme kohustuse hüvitada 191 315 krooni suurusest keskkonnakahjust 5000 krooni ja tasuda riigi tuludesse teist sama palju, OÜ Sport 200 Internatsional pidi aga hüvitama juriidilise isikuna ülejäänud keskkonnakahju ja tasuma lisaks riigi tuludesse 50 000 krooni.
Tamme täitiski talle pandud kohustused, suurtesse makseraskustesse sattunud Sport 200 Internatsional ei tasunud aga sentigi. Selle asemel tunnistas Tartu maakohus mullu 4. juuli määrusega firma võlausaldajate üldkoosoleku otsuse Sport 200 Internationali kui juriidilise isiku lõpetamise kohta.
Kuna Sport 200 International oma kohustust ei täitnud, tuli vastavalt seadusele tema suhtes kriminaalasi uuendada, kuid seda vaid selleks, et Tartu maakohus saaks selle selle nädala esmaspäeval taas lõpetada. Seda seetõttu, et firma on likvideeritud ning kellegi suhtes menetlust jätkata enam pole. Nii saigi riik enam kui 191 000 krooni suurusest keskkonnakahjust tagasi vaid 5000 krooni, kriminaalvastutusele aga kedagi ei võetud.
Ebaseadusliku raie eest näeb karistusseadustik füüsilise isiku puhul ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse ja juriidilisele isikule rahalise karistuse.
Kaitstava loodusobjekti kaitse nõuete rikkumise eest võib kohus mõista füüsilisele isikule rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse ning juriidilisele isikule rahalise karistuse.