Ühing: Eesti korruptsiooniprobleemid on kaua aega lahendamata
NB! Täiendatud läbivalt.

Ühingu Korruptsioonivaba Eesti 2012. aasta Transparency Internationali korruptsioonitajumise indeksi tulemuste kohaselt mõjutab poliitilise korruptsiooni risk endiselt Eesti korruptsioonitajumise indeksit.

«Sarnaselt eelmise aastaga ei ole Eesti ametivõimud märkimisväärseid samme korruptsiooniennetuses astunud,» ütles ühingu Korruptsioonivaba Eesti juhatuse esimees Jaanus Tehver.

Ühingu tegevjuht Asso Prii juhtis tähelepanu sellele, et riigikogu koridoridesse on sumbunud debatt riigikogu liikme käitumiskoodeksi üle, mis aasta eest aktiivselt algas. «Kahetsusväärselt ei ole avalikkusel selget ülevaadet koodeksi käekäigust.»

Samuti on venima jäänud erakondade rahastamise reeglite muutmine, mille jaoks riigikogu põhiseaduskomisjon küll avalikkuselt selle aasta augustiks ettepanekuid kogus, ent seejärel teema justiitsministri lauale saatis, ütles ta. 

Ta lisas siiski, et 2012. aastal võeti vastu kaks olulist seadust – uus korruptsioonivastane seadus ning avaliku teenistuse seadus, mis võivad Eesti positsiooni tulevikus parandada. See aga sõltub olulisel määral nende tegelikust rakendamisest, kuna pelgalt seaduse jõustamine märgatavat tulemust ei anna.

Eesti korruptsioonitajumise indeksi koostamisel kasutati kaheksat rahvusvahelist allikat. Indeksi algallikatest positiivseima arvamuse andis Eestile eraõiguslik sihtasutus Bertelsmann Foundation, kelle hinnang peegeldab avalikus halduses ja ametkondlikul tasandil toimuvat  - kas ametiisikuid karistatakse korruptiivsete tegude eest ning millisel määral on tähelepanu pööratud korruptsiooni ennetavatele meetmetele avalikus teenistuses.

Prii sõnul mõjutab Bertelsmann Foundationi hinnagut eelpool mainitud uued seadused. «Küll aga pole 13 aastat varem kehtima hakanud seadused korruptsioonialast teadlikkust ametnike seas tõstnud. Kuidas 2013. aasta jaanuaris rakenduvad uued seadused seda tegema peaksid, ei ole selge. Siinkohal on justiitsministeeriumil kõvasti tööd vaja teha.»

Allikatest kõige negatiivsema hinnangu annab Eestile USAs paiknev riskihindamisettevõte Political Risk Services, kes jälgib poliitiliste riskidega seotud küsimusi, nagu poliitiliselt ustavate isikute nimetamine riigiettevõtete nõukogudesse, erakondade varjatud rahastamine ning avalike ja ärihuvide segunemine poliitikas. Need on valdkonnad, kus Eestis on märkimisväärseid probleeme. «Ühest küljest on rahvusvahelised eksperdid kindlasti võtnud arvesse Eestis avalikuks tulnud juhtumeid, kuid teisalt antakse hinnang ka võimalikele riskidele, mis on kõrged siis, kui nende ennetamiseks ei ole riigi poolt erilisi pingutusi tehtud,» ütles Prii.

Näiteks toob ühing siinkohal probleemsena välja asjaolu, et korruptsioonivastase riikide ühenduse GRECO poolt 2008. aastal tehtud üheksast kriminaalõigust puudutavast soovitusest on tänaseks täidetud vaid üks soovitus, osaliselt täidetud kaks soovitust ning täielikult täitmata jäetud kuus soovitust. Muuhulgas tähendab see, et endiselt on arvestamata GRECO soovitused keelustada riigikogu liikmetele altkäemaksu andmine ning teha selgemaks mõjuvõimuga kauplemist kriminaliseerivad sätted, mis praegu on sisutühjad.

Kriitilise hinnangu andis Eestile ka Economist Intelligence Unit, kes hindab peamiselt avalike ressursside jaotamise ja kasutamisega seonduvaid rikkumisi ning riske.

Ta märkis, et korruptsioonitajumise indeks ei ole vaid siseriiklik näitaja, selle põhjal hindavad investorid oma tulevasi investeeringu võimalusi erinevates riikides ning see mõjutab seeläbi ka Eesti majanduslikku arengut.

Ühingu Korruptsioonivaba Eesti poolt avalikustatud 2012. aasta korruptsioonitajumise indeks paigutab Eesti 64 palliga maailma riikide arvestuses 32. kohale.

Tagasi üles
Back