Skip to footer
Päevatoimetaja:
Emilie Haljas
Saada vihje

Narva juudi kalmistule tekkisid kummalised augud

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Narva kalmistu mõistatuslikud augud.

Narva linna Siivertsi


kalmistu kunagises Juudi osas on keegi kaevanud kümneid süvendeid, mille otstarvet keegi ei mõista.




Siivertsi vana kalmistu mahajäetud juudi osas haigutavad värsked augud avastas pühade eel Narva ajaloohuviline Janos Toomast, kes avaldas mõned fotod neist süvendeist ka internetis.



Tema sõnul on kalmistusse kaevatud kümneid auke, osa neist on kinni aetud ning muist okste ja muu prahiga maskeeritud.



«Ilmselgelt on midagi otsitud,» hindas Toomast. «Osa auke näivad pärinevat sügisest, mõned aga on kevadised.» Inimluid aukudes ega nende kõrval märgata ei olnud.



Narva muinsuskaitseinspektor Aleksandr Shadrin sõnas, et augud on 30–40 sentimeetri sügavused. «Võib-olla keegi harjutas metalliotsija kasutamist,» oletas Shadrin. «Haudu lahti kaevatud ei ole, on raske öelda, kas selles kohas üldse on haudu. Ei mõista, miks seal kaevatakse, aga see tuleks kontrolli alla saada.»



Toomasti sõnul asuvad augud siiski piirkonnas, mis on äratuntavalt vana kalmistuala. «Samuti on augud oluliselt sügavamad kui 30 sentimeetrit,» on ta veendunud.



Vana kalmistuosa, kuhu augud on tekkinud, ei ole muinsuskaitse all. «Kui mujal Eestis on kalmistuid hoogsalt kaitse alla võetud, siis Ida-Virumaal on siiani palju kalmistuid, mis ei ole kaitse all,» tõdes muinsuskaitseameti Ida-Virumaa vaneminspektor Tõnis Taavet. «Nende kaitse alla võtmine praegu nõuab aga juba põhjalikumat eeltööd, sest nõuded on karmistunud.»



Täna vaatavad Shadrin ja Taavet kalmistule kaevatud augud koos üle. Seejärel peavad Narva linnavõimud otsustama, kas neil on põhjust võimaliku kalmisturüüste asjus politsei poole pöörduda.



Kalmisturüüsted, sh haudade lahtikaevamised, on Narva linnas probleemiks olnud juba aastakümneid. «Nõukogude ajal kaevati pidevalt lahti Saksa parunite haudu, et kätte saada haudadesse kaasa pandud kulda ja väärisesemeid,» meenutas Narva linnasekretär Ants Liimets.

Kommentaarid
Tagasi üles