Keit Pentus-Rosimannus: väljapressimisele ei saa alluda

Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus.

FOTO: Liis Treimann

Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus nimetab skandaali, mis puudutab tema isa autoettevõtte varadest tühjaks kantimist enne ametlikku pankrotiprotsessi, alatuks väljapressimiseks. Ministri sõnul pole temal olnud mingit rolli oma isa Väino Pentuse firmas asjade otsustamisel ja võlausaldajatele kahju põhjustamises.

Postimees saatis eile Pentus-Rosimannusele järgmised küsimused: 1. Kuidas jõudis vandeadvokaat Siim Roode pankrotiprotsessi? 2. Seni avalikkuse ette jõudnud info põhjal on teil üsna keeruline taandada end Autorollo juhtimisest, sest kirju, mis sellele viitavad, on üsna mitmeid. 3. Mida öelda väidete koha, et Autorollo kanditi lihtsalt varadest tühjaks Siim Roode aktiivsel kaasabil? 4. Kuidas kommenteerite olukorda, et majandusraskustes ettevõtte varad jõudsid lõpuks teie abikaasa Rain Rosimannuse endise elukaaslase õemehe valdusesse? 5. Miks te nimetate seda väljapressimislooks?

Pentus-Rosimannus saatis järgmise vastuse:

«Mind tahetakse sisuliselt suunata sellele, et ma ütleksin oma isast lahti – ma ei tee seda. Hoolimata sellest jõhkrast ja ebaõiglasest meediakampaaniast, mis viimased kaks nädalat käinud on, ütlen, et kui mu tervise kaotanud isa paluks haiglasse sattunult uuesti, et ma hoiaksin teda jooksvalt kursis talle kuuluva ettevõtte käekäiguga või saadaksin info küsimiseks e-maili, siis teeksin seda ka praegu. Teeksin seda hoolimata sellest, et keegi võib sellist inimlikku käitumist kasutada hiljem poliitilistel motiividel mu mutta tampimiseks. Teeksin seda uuesti isegi siis, kui ma oleksin oma halvimaski unenäos ette kujutanud, et keegi üritab seda kunagi omakasu huvides ja poliitilistes rünnakutes kasutada.

Isa on isikliku pankrotiga kaotanud kõik, mis ta elus oma tööga oli teeninud. Oma tütart ta ei kaota, mina teda ei jäta.

Olen selgitanud, et isa palus mingil hetkel Rainil otsida nõuandja, asjatundja, kes aitaks tal saada firma seisust neutraalset ülevaadet ja juhtimisel nõu anda. Siim Roode figureeris sel ajal ajakirjanduses saneeritava ettevõtte juristina, sealt Rainil ilmselt see mõte tekkis. Mina olin Roodega varem kokku puutunud vaid Tallinna võimuläbirääkimistel, kui Roode oli Res Publica esindajana teisel poolel.

Ma ei tea praeguse hetkeni, mida professionaalsed võlakütid ja [advokaadibüroo] Lextal on sinna tsiviilhagisse kokku kirjutanud. Mulle ei ole seda edastatud. Mina võin ainult veel kord kinnitada, et mina ei ole isa firmas mingeid asju otsustanud ega isa firma võlausaldajatele mingit kahju põhjustanud. See kõik on pahatahtlik väljamõeldis selleks, et mult minu poliitilist haavatavust kasutades raha ja vara välja pressida.

Lehest olen lugenud, et tuntud võlakütt ostis segastel asjaoludel Kredexist 3500 euro eest 300 000 euro väärtuses võõraid võlgu. Ja näen, et minult loodetakse teist nädalat kestva avaliku arvamuse mõjutamise kampaaniaga ning minu kodu ja vara äravõtmisega ähvardades mingit raha välja pressida. Juba saadavad vahendajad sõnumeid, et äkki leiame mingi lahenduse, et äkki need, keda hagiga ähvardatakse, ikkagi teeksid sellise kompromissettepaneku, mis oleks vastuvõetav. Kuidas seda teisiti nimetada kui väljapressimiseks?»

Tagasi üles