Kui 2000. aasta rahvaloenduse ajal elas Piirissaare vallas 104 elanikku, on viimase loenduse andmetel järgi veel vaid 53. Vallas pole ühtegi last ega sünnitusealist naist.
Piirissaare vallas pole ühtegi last ega ka sünnitusealist naist
12. detsember 2012, 12:21
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Enim on elanikke kaotanud Piirissaare vald (49 protsenti), kuhu on jäänud töökad ja eakad mehed,» rääkis rahvaloenduse projektijuht Diana Beltadze. «Sünnitusealisi naisi seal kandis pole.»
Sünnitusealiste, s.o 15-49-aastaste naiste osatähtsus kõigi Eesti naiste hulgas on 43,4 protsenti ja neid on kokku 301 163 naist. Nagu öeldud, pole loenduse andmetel 53 elanikuga Piirissaare vallas ühtegi selles vanuses naist.
Vähe on sünnitusealisi naisi Alajõe vallas (18,8 protsenti naistest), Peipsiääre vallas (27,8 protsenti naistest) ja Tootsi vallas (27,8 protsenti naistest).
Piirissaare on 2000. aastaga võrreldes kaotanud 49 protsenti oma elanikkonnast. Talle järgneb Vasalemma vald 47,8 protsendiga ja Torgu 37 protsendiga. Absoluutarvud on neil valdadel siiski suuremad – Vasalemma kaotas 2476 elanikku ja Torgu 147 elanikku.
«Võime öelda, et Eesti kaotab rahvaarvus ääremaa aladel ja see tendents on iseloomulik piiriäärsetele aladele tervikuna,» rääkis Beltadze.
Laste ja noorukite (0–17-aastaste) osatähtsus rahvastikus on 18,4 protsendi. Alla 10 protsendi on lapsi ja noori Alajõe valla elanike hulgas, üldse ei ela lapsi Piirissaarel.
Beltadze sõnul on suhteliselt vanema põlvkonnaga Põlva-, Võru- ja Hiiumaa. Vähe on lapsi Ida-Virumaal, Saaremaal. Seevastu olevat ilus pilt noorte osas Raplamaal, kus on noori ligi 20 protsenti.
Saartel on domineerivaks keskealised ja vanemad. Lapsi on rohkem Harjumaa Tallinna linna lähivaldades, näiteks Harkus, Kiilis, Sauel ning samuti Ülenurmel ja Luunjas.
Kohalike omavalitsuste võrdluses on eakate inimeste osatähtsus suurim Piirissaare vallas (49,1 protsenti), Mõisakülas (33 protsenti) ja Alajõe vallas (32,5 protsenti).
Võrreldes 2000. aasta loendusega on enim elanikke võitnud omavalitsused Viimsi vald (üle 132 protsendi), Kiili 117 protsenti, Harku 114 protsenti ning ka Rae ja Sauga vald.
«Tööealisi on meil rohkem Tallinna kandis, Tartu kandis ja Ida-Virumaa tööstuslinnade piirkonnas,» rääkis Beltadze. «Vanemaealisi on rohkem piiriäärsetel aladel.»
«Samas peab välja tooma, et Kiili vallas, kus on palju noori, on puudus vanaisadest vanaemadest. Seal on kõige vähem eakaid – osakaal ulatub 7 protsendini,» märkis ta. Kiili vallas elas 2000. aasta loenduse järgi 2375 inimest, nüüd 5155.