Rahvaloenduse täpsustatud andmetel elab 327 Eesti külas kolm või vähem isikut ning 102 külas pole püsielanikke üldse. Võrreldes 2000. aastaga on kaardile tekkinud aga suured külad.
327 külas elab alla kolme inimese, 102 külas mitte kedagi
12. detsember 2012, 12:46
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Meil on Eesti kaardile tekkinud uued suured külad, mida eelmise loenduse andmetel ei olnud,» rääkis rahvaloenduse projektijuht Diana Beltadze. «Küladest suurim on Peetri küla Rae vallas, sellest on väiksemad 13 linna.»
Seal elab 4435 elanikku. Järgnevad 1698 elanikuga Muraste ja 1690 elanikuga Randvere külad Harjumaal.
«Neile suurtele küladele pole iseloomulik küla kogukonna tunnusjooned, pigem on tegemist linnalise rahvastikuga,» märkis Beltadze. «Samasugune tendents on Tartumaal Tartu valla, Ülenurme ja Luunja valla piirkonnas, ka Sauga ja Audru vallas Pärnumaal.»
Kui linnade lähedal asuvad külad on kasvanud, on mõned jäänud täiesti tühjaks.
«Me ei loendanud 102 külas püsielanikke,» ütles Beltadze. «Küll olid seal suvemajad ja anti teada, et kasutatakse neid mõnikord.»
Eestis on kokku 4438 küla, millest üle 1000 püsielanikuga on 12 ja 100-999 püsielanikuga on 645. Enamikus küladest (3781) elab alla 100 püsielaniku, kusjuures 327 külas elas alla kolme püsielaniku.
Eesti on võrreldes muude Euroopa riikidega võrdlemisi hõredalt asustatud, siin elab keskmiselt vaid 30 inimest ruutkilomeetril. Enamik Eesti elanikke elab linnades ja neis on asustustihedus märksa suurem – iga ruutkilomeetri kohta 1300–1400 elanikku. Maal on aga Eestis iga ruutkilomeetri kohta vaid 11 inimest.