/nginx/o/2012/12/12/1480174t1hca60.jpg)
Kaitseväe arengukava 2013-2022 näeb ette, et kogu Eesti territoriaalkaitse ülesanded jäävad tulevikus Kaitseliidu kanda ning organisatsioon peaks kümne aastaga kasvama 30 000 inimese suuruseks.
Kaitseliidu liikmete arv peaks kasvama 30 000 inimeseni
/nginx/o/2012/03/28/1029662t1hf863.jpg)
12. detsember 2012, 17:43
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kaitseliit saab endale selgelt sõnastatud ja esimest korda ka selgelt piiritletud sõjalise ülesande,» kirjeldas kaitseväe juhataja Riho Terras täna arengukava esitlusel. See tähendab, et kogu Eestit katvat «turvavaipa» hakatakse senisest enam tähtsustama ning Kaitseliidu maakaitsestruktuuri kuuluvad üksused saavad selleks juurde varustust ja relvastust.
Selle nädala lõpus uueks Kaitseliidu ülemaks saav brigaadikindral Meelis Kiili ütles Postimehele, et arengukavaga korraldatakse riigikaitse funktsioone veidi ümber.
«Kaitsevägi hakkab (sõjaolukorras – toim.) teostama põhimõtteliselt manööveroperatsioone. Kaitseliit hakkab seda samamoodi tegema, aga meie võimekus on madalam. Kaitseliidu üks tugevus on see, et liikmed teavad oma piirkondi, teavad oma kompetentse ja need tuleb kõik rakendada riigikaitsesse,» ütles Kiili.
Kaitseliit võiks olla tulevikus varustatud kergjalaväesoomukitega.
Üks käegakatsutavamaid eesmärke on kaitseliitlaste arvu kasvatamine seniselt 22 000 inimeselt 30 000ni. «Demograafiline olukord on kehv, aga trendid ja rahva teadlikkus Kaitseliidust on märgatavalt tõusnud. Meil tuleb noortega rohkem tööd teha, koolides käia, hakkame väljapoole kuvama kaitseliidu tugevusi,» lubas Kiili.
Brigaadikindrali sõnul mõtleb ta oma ametiajast kaugemale. «Ma olen välja töötanud Kaitseliidu visiooni 2030 pluss. Me peame saavutama parema juhtimisvõime ja kiirema tempo otsuste koostamisel, kui seda on meie potentsiaalsel vastasel. Teiseks selleks, et maastikul kiiresti ümber paikneda ja toetada kaitseväge vastase manöövri segamisel, siis ma leian, et Kaitseliit võiks olla kergjalaväesoomukitega varustatud.»
Kiili rõhutas, et selle kõrval ei jää tähelepanuta Kaitseliidu mittesõjalised ülesanded. Endiselt on põhirõhk kogukonna laiapõhjalise turvalisuse tagamisel ja selleks on kavas senisest enam kasutada liidu liikmete erialast kompetentsi, nagu näiteks arstid, keevitajad, insenerid jt.