Igal aastal algab hiljemalt detsembris kurtmine, et poodides kõlavad äraleierdatud jõululood. Kes on süüdi? Nii poeomanikud kui ka ostjad, kes soovivad teada-tuntud laule.
Tellijale
«Last Christmas» – pääsu pole!
15. detsember 2012, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Neid karjeid on nii palju, et appi, ma ei suuda kannatada, et nüüd lastakse igal pool kuu aega jutti jõululugusid, räägib paljudele Eesti kaubanduskeskustele playlist’i koostav muusikaterapeudi haridusega Dali Kask.
«Aga kui neid ei ole, siis hakatakse nurisema, et miks küll.» Paar aastat tagasi tegi Kask Viru keskuse jaoks kuue tunni pikkuse džässmuusika valiku, kus polnud ühtegi jõululugu, ja siis järgnesid kommentaarid, et kuhu on traditsioonid jäänud, miks jõululaule ei ole.
Ja mullu sai ta ühelt tellijalt kirja, et «võite panna [playlist’i] ükskõik mis lugusid, aga George Michaeli «Last Christmas» peab sees olema».
Kase kolleeg, muusikateadlase haridusega Hendrik Saare tunnistab, et ega neid sobivaid jõululugusid tegelikult väga palju ole. «Igal aastal ostame lugusid juurde, aga samas on neid meloodiaid, mille järgi jõululood ära tunneb, ikkagi käputäis,» tõdeb ta.
Nii Kask kui ka Saare tunnistavad, et kuigi igal aastal lisandub mõni uus jõuluhitt, on osa laule lihtsalt sellised, milleta läbi ei saa, näiteks 1984. aastal Briti popduo Wham! laulud «Last Christmas». «Sellele loole pärast tema ilmumist samaväärset asendust tulnud lihtsalt ei ole,» nendib Saare pärast pikka mõtlemist
Kruvikeerajaga ajudesse
Kuna poodides mängitava muusika nimekiri on mitusada lugu pikk, siis tavakülastaja ei tohiks kordust tajuda. Kaupluses töötavate inimeste kohta see paraku ei käi. Et töötajaid säästa, püüavadki playlist’i koostajad teha selle võimalikult pika ja mitmekesise. «Just arvestades inimestega, kes seal iga päev töötavad, mängitakse lugusid juhusliku valiku alusel, et ei tekiks n-ö Pavlovi koera refleksi,» selgitab Kask.
Hoolimata rahva kurtmistest kinnitavad Kask ja Saare, et tegelikult on Eesti poed jõulumeeleolu loomisel võrreldes muu Euroopa ja Ameerikaga pigem tagasihoidlikud.
Kui Kask novembri alguses Pariisis käis, olid seal kaubamajad juba jõuluehtes ning ka jõulumuusika mängis täie hooga.
«Mina olin kord jõulude eel New Yorgis,» lisab Saare, «ning seal kõlasid Bing Crosby ja Frank Sinatra lood vahetpidamata, nii et võib veel hullemini minna.»
Maarja-Liis Ilusa valik
Tänavu on kaupluste jõulumuusika hulka valinud sadakond lugu laulja Maarja-Liis Ilus. Tema lemmikjõululaule saab kuulda Selverites, Prismades, Rimides, Maksimarketites, paljudes Konsumites. Paarsada lugu valisid omalt poolt Kask ja Saare.
Ent see ei tähenda, et kõigis suurtes poekettides kõlaksid täpselt ühed ja samad lood. «Kindlasti on poode, kuhu läheb lühem või veelgi spetsiifilisem valik, aga mõni soovis veelgi laiemat valikut,» selgitab Kask.
Üldiselt näitab Kase ja Saare kogemus, et enamik kaubanduskeskusi usaldab nende valikut. «Vaid mõnel on oma nägemus, mida jõuludeks soovitakse,» lisab Kask. Kõige eriskummalisemana meenub neile muusikavalikult üks ehituspood, mis tahtis jõuludeks iiri muusikal põhinevat playlist’i.
Mõlemad muusikavalijad kinnitavad, et tegelikult suurtes poodides ilma muusikalise taustata ei saa, sest see varjab olmemüra. Saare sõnul oleks ühest küljest hea, kui muusika ei torkaks kõrva, samas peaks muusikaline taust siiski olema midagi enamat kui lihtsalt tapeet. «Kaubanduskeskustes käib palju inimesi ja kõigile nagunii ei saa meele järele olla,» leiavad nad.
kommentaar