Pühad tulevad Glögiga

Britt Rosen
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Andres Koern.
Andres Koern. Foto: Sille Annuk

Rootsis ei möödu kuuma ja vürtsika glögita ükski jõulukuu pidu, ütleb rootsieestlane Andres Koern, kelle käe all Põltsamaal 1995. aastal esimene glögi kokku segati.

Oma esimest glögilonksu ja sellega seotud emotsiooni Rootsis sõjapõgenike peres üles kasvanud Andres Koern ei mäleta. Tema lapsepõlvejõulud möödusid ehteestilikult verivorsti ja hapukapsaga. «Küllap oli see täiskasvanuikka jõudes, kui juba alkoholi pruukida tohtisin,» arvab 1992. aastal Põltsamaale kolinud ja seal väärikate veinide tegemise traditsiooni ellu äratanud mees.

Viimasega oli nii, et maitsnud Põltsamaa 1986. aasta õunaveini, oli tal veiniteole uue hingamise andmine otsustatud. «Haruldaselt õnnestunud aastakäik,» märgib veinitundja Koern tagantjärele. Haruldane selgi põhjusel, et vaatamata Mihhail Gorbatšovi kuivale seadusele, mis nõudis kõigi veinivarude hävitamist, olid tollased veinimeistrid selle joogi salaja alles hoidnud.

Edasisi legendaarseid Põltsamaa «kuldseid» ja «tõmmusid» mäletavad kõik, kes vähegi kodumaisest veinist peavad.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles