Riigikogu pikendas täna ühe aasta võrra Eesti kaitseväelaste missiooni Afganistanis, Kosovos, Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses ja Süürias, NATO reageerimisjõududes ja Euroopa Liidu piraatlusvastasel operatsioonil ning andis kaitseväelastele loa osaleda vajadusel ka NATO või ELi rahvusvahelise sõjalise peakorteri töös.
Otsusega pikendati kuni 170 kaitseväelase kasutamise tähtaega rahutagamismissioonil Afganistanis NATO juhitavate rahvusvaheliste julgeoleku abijõudude koosseisus 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2013.
Afganistanis on kaitseväe üksused teeninud alates 13. märtsist 2003, kui rahutagamismissiooni teenistusse asus kuueliikmeline demineerimismeeskond. 2006. aasta veebruaris alustasid Eesti üksused teenistust Ühendkuningriigi kontingendi koosseisus Helmandi provintsis, kus Eestil on praegu ligikaudu 150 kaitseväelast. Lisaks neile on samas ka asjuri lähikaitsemeeskond ning staabiohvitserid julgeoleku abijõudude edelaväejuhatuse ja Helmandi sihtjõudude peakorteris.
Operatsioonil osalevate Eesti kaitseväelaste rotatsioon toimub kaks korda aastas – mais ja novembris. Kuna Eesti kompaniil on Afganistanis oma vastutusala, mida ei saa rotatsiooni ajaks tühjaks jätta, siis peavad nii lahkuvad kui ka saabuvad üksused viibima ajutiselt korraga operatsioonialal. Seetõttu võib operatsioonil osalemiseks kaitseväelastele seatud ülempiiri rotatsiooniperioodil ületada ühe kuu jooksul alates kaitseväelaste operatsioonipiirkonda saabumisest.
Samuti pikendas parlament järgmise aasta lõpuni kuni kolme kaitseväelase kasutamist Kosovo rahutagamismissioonil. NATO juhitud operatsioonil on Eesti osalenud alates 1999. aastast, kui missiooni alustas 10 kaitseväelast. 2004. aastal kasvas Eesti osalus 122 kaitseväelaseni ning kahanes rühmani 2007. aastal. 2010. aasta veebruaris lõpetas Eesti rühm oma tegevuse ja seejärel on Eesti panuseks olnud üks kaitseväelane, kes teenib rahutagamisjõudude peakorteris Prištinas.
Kuni kolme kaitseväelase kasutamise tähtaega pikendas riigikogu aasta võrra ka ÜRO juhitaval konfliktijärgsel rahutagamismissioonil Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses ja Süürias. Eesti on lähetanud sõjalisi vaatlejaid Iisraelis ja Süürias tegutseva vaatlusmissiooni koosseisu alates 1997. aastast. Praegu osaleb missioonil üks kaitseväe sõjaline vaatleja, kelle ülesanne on jälgida rahukokkulepetest kinnipidamist Lähis-Idas, hoida ära konfliktide eskaleerumist ja aidata teisi piirkonnas tegutsevaid ÜRO missioone.
Kui seni on Eesti lähetatud sõjalised vaatlejad teeninud põhiliselt Iisraeli ja Süüria alal, siis edaspidi saavad ÜRO vaatlejad vajadusel asuda ka Liibanoni ja Egiptuse territooriumil.
Neljanda otsusega pikendati kaitseväe kasutamise tähtaega NATO reageerimisjõudude koosseisus, kus tänavu osaleb kuni 45 kaitseväelasega miinijahtija «Sakala». Tuleval aastal panustab Eesti NATO reageerimisjõududesse demineerimisüksuse, luureüksuse ja logistikute ehk kokku kuni 20 kaitseväelasega.
Samuti pikendas parlament kuni 15 kaitseväelase kasutamise tähtaega ELi piraatlusvastasel operatsioonil Atalanta. Tegu on ühenduse praegu tähtsaima sõjalise operatsiooniga, mis tagab laevaliikluse turvalisust niinimetatud Aafrika Sarve piirkonnas, sealhulgas Somaalia rannikul. Alates 2010. aasta lõpust on Eesti osalenud operatsioonil kümneliikmelise laevakaitsemeeskonnaga, millele võivad lisanduda mõned kontaktohvitserid.
Lisaks võttis riigikogu vastu otsuse, mis lubab kuni viiel kaitseväelasel osaleda vajaduse korral NATO või ELi juhitava uue rahvusvahelise sõjalise operatsiooni alustamisel operatsioonipiirkonnas asuva rahvusvahelise sõjalise peakorteri töös. Kaitseministeeriumi teatel on viimase aja sündmused näidanud, et NATO või ELi algatatud uued operatsioonid võivad tekkida igal ajahetkel mis tahes piirkonnas ning nende käivitamisel on äärmiselt oluline mehitada staabiohvitseride ametikohad.