Ehkki Eesti mehed surevad suures osas alkoholi ja tubaka tõttu ligikaudu kaheksa aastat varem kui Lääne-Euroopa mehed, peetakse purju joomist ja alkoholi laialdast kättesaadavust Eestis oluliseks «vabaduseks» ning võimalikke piiranguid kiputakse käsitlema kui riigi sekkumist isiku enesemääramisse.
Alkoholipoliitika eesmärk vähendada tarbimist kümnelt liitrilt elaniku kohta kaheksale ei hakka suurema osa Eesti täiskasvanute elus eriti tunda andma. Küll aga ohustab alkoholituru oodatav vähenemine (peamiselt liigjoomise ja alaealiste arvelt) tööstuse kasumlikkust. Viimaste nädalate vaidlus ei käi seega mitte täiskasvanud tarbija valikute, vaid alkoholi turunduse piiramise üle.