Nõgene: ERR peaks olema ühemõtteliselt reklaamivaba

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

FOTO: Elmo Riig / Sakala

Rahvusringhäälingu (ERR) nõukogu liikme kohalt lahkuv ja uuest aastast kultuuriministeeriumi kantslerina tööd alustav Paavo Nõgene soovitab riigikogul muuta rahvusringhäälingu seadust, et muu hulgas muuta ERR ühemõtteliselt reklaamivabaks.

Kui praegu võib ERRi nõukogu lubada erandina edastada reklaami või sponsorteavet, kui see kaasneb avalikkusele eeldatavalt suurt huvi pakkuva kultuuri- või spordisündmuse ülekandeõigusega, siis Nõgene hinnangul on tegu liiga subjektiivse otsustusõigusega, mistõttu võiks vastav säte seadusest välja jääda.

Ta märkis riigikogu kultuurikomisjonile saadetud kirjas, et kui seadusandja on soovinud, et ERRi kanalid oleksid reklaamivabad, siis peaksid nad seda ühemõtteliselt ka olema. Erandiks on tema sõnul juhtumid, kui välisülekannete õigusi omandatakse Euroopa Ringhäälinguliidu vahendusel, nende omandamine ilma nõueteta poleks võimalik ja seetõttu kannataks ERRi sisu.

Vastukaaluks võiks Nõgene sõnul kehtestada kohustuse, mille järgi peaks ERR edastama iga päev vähemalt 15 minutit kultuuriteateid kõigis oma kanalites. «See annaks ühelt poolt võimaluse ja teisalt seaks ERRile kohustuse anda kultuuriteadete edastamise kohustuse läbi võimalus erinevatele kunsti- ja kultuuriasutustele teavitada eelseisvatest sündmustest,» lausus ta ja lisas, et praegu on selline tegevus heitlik, teateminutite arv ebakorrapärane ning mõnes programmis puuduvad kultuuriteated sootuks.

Probleemi näen selles, et nõukogu liikmete tasu on 2013. aastal suurem kui nii mõnegi ERRis täistööajaga töötava spetsialisti töötasu.

Muu hulgas soovitas Nõgene kaaluda ka ERRi nõukogu laiendamist, et parandada riigieelarveliste eraldiste kasutamise järelevalvet, mis tema hinnangul piisavalt hästi ei toimi. Tema sõnul pole nõukogus praegu esindajat, kes järelevalvet teeks, sest nõukogu spetsialistidest liikmed esindavad oma valdkonna teadmisi ning riigikogu liikmed eeskätt oma fraktsioone. «Ka nende poolt ebamugavate küsimuste esitamine pole populaarne tegevus, kaudne võimalus ise pihta saada vaigistab nii mõnegi küsimuse juba enne selle esitamist,» ütles Nõgene.

Samuti tundis ta muret, et rahvusringhääling on praegu justkui kodutu. «Ka käesoleval aastal tekkis situatsioon, kus ERRi 2013. aasta riigieelarveliste vahendite arutelu ja kaitsmise puhul oli tunda, et ühel juhul ei soovi sellega tegeleda kultuuriministeerium, teisel juhul väldib liiga sügavat tegevust rahandusministeerium,» nentis ta.

Nõgene soovitas kultuurikomisjonil mõtteid vahetada ka ERRi nõukogu liikmete tasustamise teemal. Ta märkis, et praegu teenib nõukogu liige oma töö eest kaks alampalka ning kui alampalk järgmisel aastal tõuseb, kasvab 60 euro võrra ka nõukogu liikmete töötasu, jõudes 640 euroni kuus. «Vanas rahas on see 10 000 krooni. Tasu on korralik, probleemi näen selles, et nõukogu liikmete tasu suurus on 2013. aastal suurem kui nii mõnegi ERRis täistööajaga töötava spetsialisti töötasu,» lausus ta.

Lisaks soovitas Nõgene teha seadusesse muudatuse, mis annaks nõukogule õiguse vajadusel ERRi programmide arvu ka vähendada. Praegu on nõukogu pädevuses vaid programmide arvu suurendamine, samas kui nende vähendamine on tema sõnul juhatuse otsustada. Ta tõi näiteks, et kui nõukogu otsustab avada kolmanda telekanali, tekib juhatusel teoreetiline õigus üks kolmest telekanalist sulgeda, sest seaduse järgi peab ERRis olema vähemalt kaks teleprogrammi.

Teiste ettepanekute seas pidas Nõgene vajalikuks jätta nõukogu pädevusse ka ERRi juhatuse liikmete arvu määramine. Kui seaduse järgi kuuluvad juhatusse esimees ja neli juhatuse liiget, siis praegu on ERRi juhatuses peale esimehe liikmeid vaid kaks. «Mõistlik oleks jätta juhatuse liikmete arvu otsustusõigus nõukogu pädevuseks ja anda võimalus, et juhatuses on kokku kuni viis liiget, mitte fikseeritult viis, nagu ütleb seadus täna,» lisas ta.

Samas kirjas teatas Nõgene, et lahkub ERRi nõukogust, kuna asub tööle kultuuriministeeriumi kantslerina. Varem Vanemuise teatrit juhtinud Nõgene nimetas valitsus kantsleriks järgmise aasta 1. jaanuarist kuni 2017. aasta 31. detsembrini.

Tagasi üles