Hanneli Rudi: jahe küll, mitte lahe

Hanneli Rudi Foto: Peeter Langovits

Kasukahõlmade vahelt võis aimata korralikku kostüümi, sametkleidile olid peale tõmmatud paksud tunked – see ei ole pildike Leningradi blokaadi aegadest, vaid läinud laupäeval Victoria keskuses toimunud nukuteatri etendusest. Teisiti aga poleks pikka etendust saanud vaadata, sest teatrisaalis oli jahe.

Teatrirahva kiituseks tuleb öelda, et pealtvaatajaid hoiatati aegsalt ning soovijatele jagati pleede, mis muidu on ilmselt kasutusel välietenduste ajal. Vägisi tekkis mõte, et ilmselt just seetõttu oli lavastuses esmapilgul arusaamatuna näivat sebimist, sest vaevalt et valgustus lavagi soojaks jõuab kütta.

Aga uus teatrisaal pole ainus avalik ruum, kus külmade saabudes jahedus võimust võtab. Paari nädala eest sattusin ühte Tallinna kesklinna spordiklubi pallimängusaali, kus treener istus platsiveerel käpikutega ning kõrvalplatsil triblavaid vutipoisse vaadanud vanematel olid sulejoped seljas. Spartalikud tingimused sobivad kõlalt küll klubi nimega ja sporti teha seal ka kannatas, aga pesta küll ei saanud ja nii tuligi higisena pakase kätte minna.