Eestimaa Loomakaitse Liidu juhatus valis 2012. aasta loomavihkajaks Põhja ringkonnaprokuröri Rainer Amuri. Seltsi väitel määras Amur oma otsuste ja suhtumisega kriminaaluurimise käigus surmale rohkem kutsikaid kui koerte julma äriga tegelev loomade omanik Kerly Vridolin.
Loomakaitse seltsi pahameele pälvinud lugu sai alguse tänavu 7. septembril, mil liidu vabatahtlikud leidsid tänu vihjele Kernu vallas Pohla külas nälgivad ja haiged kutsikad.
Hoonest ja selle ümbrusest leiti üks täiskasvanud koer ja 20 kutsikat, kellest kaks olid juba surnud ning üks neist ka nälgivate kaaslaste poolt ära söödud. Politsei andis Loomakaitse Liidule üle 19 näljast nõrkenud looma, keda asuti koheselt ravima. Vaatamata veterinaaride pingutustele suri esimesel päeval veel 4 kutsikat.
11. septembril käskis loomade julma kohtlemist uuriv Põhja ringkonnaprokurör Rainer Amur vaatamata spetsialistide hoiatustele varjupaigas valitsevast suurest nakkusohust ja selle asutuse võimetusest tagada vajalik ravi, toimetada 15 ellujäänud kutsikat kui kriminaaluurimise asitõendid Tallinna Loomade Hoiupaika.
Kui paljud kutsikatest veel elus on, pole liidule teada, sest prokuratuur ja varjupaik uurimise huvides rohkem informatsiooni ei jaga.
Prokurör Amuri väitel oli see vajalik asitõendite säilimiseks. Prokuratuuri teatel suri varjupaigas veel 8 kutsikat parvo-viirusesse. Loomade Hoiupaiga juhataja Larissa Kozõreva kinnitas aga oma Soome koostööpartnerile, et tegelikult neil seda viirust pole ja väetimad loomad hoopis hukati. Ellu jäänud 7 koera peavad aastaid kesta võiva kohtuasja lõpuni oma saatust ootama loomade varjupaigas.
Kui paljud neist veel elus on, pole liidule teada, sest prokuratuur ja varjupaik uurimise huvides rohkem informatsiooni ei jaga.
«On äärmiselt küüniline ja loomavihkajalik suhtuda elusolenditesse kui asitõenditesse,» leidis Loomakaitse Liidu juhatuse liige Katrin Idla.
Prokuratuur: Amur pole loomavihkaja tiitlit ära teeninud
Juhtivprokurör Endla Ülviste sõnul anti koerad kuni kohtuotsuse jõustumiseni hoiule Loomade Hoiupaika, sest ametlikult kuuluvad nad endiselt süüdistatavale, kelle valdusest nad ära võeti.
Ülviste avaldas kahetsust, et mitu koera suri ning lisas, et üks koerakutsikatest pandi magama, sest tema seisund oli lootusetu ja piinad suured.
«Koertel tuvastati parvoviirus, mille peiteaeg on neli kuni seitse ööpäeva. Kriminaalmenetluse käigus tehti kindlaks, et leitud kutsikatel olid parvoviiruse sümptomid olemas juba esmasel läbivaatusel, mis tähendab, et need olid saadud juba sündmuskohal,» ütles Ülviste.
Kuna juhtumi uurimiseks oli alustatud kriminaalmenetlust, viidi koerad tõendite kogumiseks üle Loomade Hoiupaika. Vaja oli tõendada koerte tervislik seisund ning tuvastada hukkunud loomade surma põhjused.
Ülviste sõnul on hoiupaiga loomaarstidel selleks vajalikud teadmised ja kogemused ning politsei on teinud nendega koostööd juba aastaid. «Mis puudutab etteheiteid hoiupaigas valitsevatele tingimustele, siis neid käis hiljuti kontrollimas veterinaar- ja toiduamet ning kontroll kinnitas, et hoiupaiga tingimused on koerte raviks ja hoidmiseks igati sobilikud.»
«Politsei ja prokuratuur on teinud omalt poolt kõik, et lahendada loomade väärkohtlemise uurimiseks algatatud kriminaalasi võimalikult kiiresti,» kinnitas Ülviste.
«Prokuratuur saatis kriminaalasja kohtusse detsembri esimesel poolel ja kohtuistung toimub jaanuari teisel poolel, nii et aastaid kestvast uurimisest ja kohtupidamisest pole küll mingit põhjust rääkida,» lükkas Ülviste tagasi ELLi süüdistused.
«Prokurör Rainer Amur on teinud oma tööd südamega ja seadusi järgides ning pole loomavihkaja tiitlit mitte kuidagi ära teeninud. Tiitli andmine temale, mitte aga loomi tegelikult väärkohelnud inimesele, muudab minu hinnangul küsitavaks selle tiitli väljaandmise mõtte,» arvas Ülviste.
Ülviste peab äärmiselt kahetsusväärseks ka seda, et Eestimaa Loomakaitse Liit on kasutanud Pohla külast leitud koeri ära oma pikaajalises konfliktis Loomade Hoiupaigaga ja tõmmanud sellesse tülisse ka prokurör Amuri.
Tallinna Keskkonnaameti andmetel oli käesoleva aasta 18. septembri seisuga pealinnast Tallinna Loomade Hoiupaika toimetatud 1985 kassi ja koera, kellest hukati 1111 looma. Loomakaitse Liit rõhutab, et 1024 neist tapeti enne seaduses kehtestatud 14 päeva. Alla pooleaastaseid kassipoegi saabus sel perioodil loomade hoiupaika 588, loojakarja saadeti neist 357. Eelmisel aastal toimetati Tallinnast varjupaika 2799 kassi ja koera ning 1778 neist pidid eluga hüvasti jätma.
«Need numbrid pole kaugeltki lõplikud, sest Tallinna Loomade Hoiupaik osutab teenust ka paljudele teistele omavalitsustele ja lemmikloomakorjuste hunnik on palju-palju kõrgem,» nentis Eestimaa Loomakaitse Liidu juht Heiki Valner.