Lugeja: Meri mälestus jäeti lennujaamas peitu

Tallinna lennujaam.

FOTO: Mihkel Maripuu

Kuigi Postimees.ee poole pöördunud lugeja väitel asuvad Tallinna lennujaama Lennart Meri mälestuseks püstitatud bareljeef ja pannoo nurga taga, lennujaam kriitikaga ei nõustu.


Lennujaama külastaja Vjatšeslav Pantazi rääkis Postimees.ee'le, et tänavu Lennart Meri nimeliseks kuulutatud lennujaamas pole presidendi mälestust vääriliselt esile toodud.

Tema sõnul asuvad nii hiljuti püstitatud bareljeef kui pannoo külastajate liikumisteedest eemal ning kõige märgatavamad kohad on kasutatud hoopis reklaamipindadena.

Tallinna lennujaama pressiesindaja Eduard Tüüri sõnul on kriitika ekslik, sest kohad valis Meri perekond koos maalikunstnik Olev Subbiga ning ärilistel kaalutlustel neile takistusi ei tehtud.

«See ei vasta päris kindlasti tegelikkusele. Kui ma käisin neid kohti otsimas, siis nii perekond kui Olev Subbi vaatasid, kus ja mis oleks võimalik.»

Pantazi leidis, et Meri bareljeef on asetatud küll piletite registreerimise laudade keskele, kuid tegelikest liikumissuundadest kaugele.

«See asub nii peasissepääsust, mille juurde tulevad taksod ja bussid, kui ka kasutusel olevatest check-in-pukkidest eemal, kus seda näevad vähesed reisijad,» kirjeldas ta.

«Põhiliiklus käib sissepääsust vasakule ehk julgestuskontrolli suunas, bareljeef aga asub kümmekond meetrit paremat kätt.»

Tüüri sõnul on bareljeefile eraldatud väärikas koht. «Bareljeefi kohale oli meil tegelikult planeeritud ja olemas suurte mõõtudega ekraan, mis räägib lennuaegadest ja liiklusest.»

Pantazi väitel on silma alt peidus ka terminali kõige äärmises nurgas, kolmanda pagasilindi juures asuv pannoo.

«Seda linti peaaegu ei kasutata (päeva jooksul 1-2 korda) ning õhtuti on selles saalis üldsegi pimedus, sest osa valgustitest lülitatakse välja. Jällegi jääb lennujaama tegevus arusaamatuks, sest kui pannood juba pandi sinna, siis võiks ka inimesi sinna suunata,» rääkis Pantazi.

Pantazi sõnul vajab vastust küsimus, miks ei paigaldatud pannood sinna, kus seda märkab kõige rohkem inimesi.

Tüüri sõnul paigutati pannoo sinna, kus oli ekspertide esimene eelistus ning kaaluti ka muid kohti. «Kõige läbikäidavamasse kohta midagi taolist luua oleks riskantne, et mitte öelda lausa vastutustundetu. Inimesed võiksid seda oma kärude ja kohvritega väga kergelt kahjustada.»

Lennart Meri bareljeef ja pannoo avati tema nime saanud Tallinna lennujaamas tänavu 29. märtsil ehk Meri 80. sünniaastapäeval.

Tagasi üles