Õnnetussurmade arv oli Eestis veel eelmise kümnendi keskel kohutavalt suur. Statistikat vaadates näeme 2007. aastat 2009. aastaga võrreldes selget muutust. Nii tules kui ka liiklusõnnetustes hukkunute arv vähenes kaks korda. Toonase ministri Jüri Pihli stiil ei pruukinud olla ta alluvatele mugav ega meeldiv, ent andis tulemusi. Eriti tuleõnnetuste puhul saame hukkunute arvu vähenemise kirjutada üpris selgelt ennetustöö arvele. On hea, et muutust on suudetud hoida ning süvendada.
Juhtkiri: parem raport pilvise taeva all
Kindlasti on ka liikluses ennetusel ja järelevalvel väga suur roll, ent on ka teisi tegureid. Näiteks sõltub liiklusõnnetuste arv üldiselt majandusaktiivsusest – kui majandus kahaneb, siis väheneb ka liikluskoormus ning üksiti ohtlike olukordade arv. Ses mõttes on eelmise aasta parem statistika kõnekam, kui olid masu-aastad – hoolimata majandusaktiivsuse taastumisest ei kasvanud liiklusõnnetustes hukkunute arv võrreldes 2009. ja 2010. aastaga ja kahanes võrreldes üle-eelmise aastaga. 2011. aastal kasvas ju liiklusõnnetustes hukkunute arv taas üle saja. Selle ehmatava arvu peale ärkas siseminister ning liiklusjärelevalvesse hakati taas panustama. Sestap võime loota, et nii ennetuses kui ka liiklusjärelevalves on tõepoolest astutud samme õiges suunas ning et neil on ka püsivam mõju.