/nginx/o/2013/01/11/1520272t1h831e.jpg)
Eesti on oma kodanike isiklike ja majanduslike vabaduste poolest maailmas üheksandal kohal, selgub Kanadas asuva poliitikauuringute instituudi Faser Institute ja Saksamaal asuva Liberales Institut sel nädalal avaldatud indeksist.
Uuring: Eesti on inimvabadustelt maailmas 9. kohal
/nginx/o/2012/03/28/1029662t1hf863.jpg)
11. jaanuar 2013, 15:25
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vabamate riikide esikolmik on indeksi kohaselt Uus-Meremaa, Holland ja Hongkong. Neile järgnevad Austraalia ja Kanada (jagavad 4.-5. kohta), Iirimaa, Ameerika Ühendriigid (jagavad 6.-7. kohta), Jaapan, Taani ja Eesti (jagavad 9.-10. kohta).
Analüüsitud 123 riigi võrdluses on Soome 13., Läti 48., ja Venemaa 89 positsioonil. Tabeli viimased on Pakistan, Birma ja Zimbabwe.
Indeksi loomise aluseks oli taotlus selgitada välja kõige tõepärasem meetod vabaduste mõõtmiseks ilma, et selles omaks liigset kaalu riigikorra või demokraatia aspektid.
Indeksi aluseks on vaid negatiivsed vabadused ehk riigid on reastatud selle alusel, kui vähe on neis kodaniku- ja majandusvabadustele seatud riigipoolseid piiranguid.
Iga riigi kohta koostati eraldi kodanikuvabaduste ja majanduslike vabaduste indeksid ning positsioon üldtabelis selgus kahe summas.
Indeksite aluseks on vaid negatiivsed vabadused ehk riigid on reastatud selle alusel, kui vähe on neis kodaniku- ja majandusvabadustele seatud riigipoolseid piiranguid.
Kodanikuvabaduste indeksi koostamisel vaadati iga riigi puhul sõnavabaduse, usuvabaduse ja vabade majanduslike valikute langetamise võimalusi, ent jälgiti ka kuritegevust ja diskrimineerimist.
Majanduslike vabaduste indeksis arvestati inimeste individuaalsete võimalustega osaleda turgudel, kaubelda, omada vara ja tunda end majanduskeskkonnas kindlalt.
Kokku arvestati iga riigi puhul 76 muutujaga, millest enamik koguti 2008. aastal.
Koondindeksi avalikustanud raamatu toimetaja Fred McMahon ütles, et selle teeb kõigist olemasolevatest analoogidest tõepärasemaks just asjaolu, et kodaniku- ja poliitvabaduste kõrval on selle tulemustesse kaasatud ka inimeste majandusvabaduse näitajad.
«Kuigi valgustusajast pärit klassikalise vabaduse idee hõlmas endas ka majanduslikku vabadust kui midagi, mis on teiste vabaduste eksisteerimiseks vajalik, mõõdavad seni avaldatud indeksid kas kodanikuvabadusi või poliitilisi vabadusi, ajades tihti segamini, mis vabadus tegelikult on,» põhjendas McMahon.