Aasta lind kipub nurmedelt kaduma

Nurmkana sulestik on peamiselt pruun: saba roostekarva, kõhualune kastanikarva. Nagu teisedki meil levinud kanalised, armastab põldpüü kaevuda lumme. Foto: Remo Savisaar

Ootamatult ilmus raagus sireliheki varjust kümmekond tumedat kerakest ja eemaldus pekslevas lumetuisus käbedalt, vongeldes vasakule ja paremale, vasakule ja paremale. Keradel olid küljes nokad ja kanajalad.

Ühtäkki kerkisid kõik kerad õhku. Kaugenesid tihedalt tiibadega rapsides sadakond meetrit ja potsasid taas lumme. Ettevaatlik järelehiilimine ei andnud tulemust, juba oli kogu seltskond kuhugi edasi vudinud.

See mu mälupilt talviselt Pupastvere voorelt on umbes pool tosinat aastat vana. Pupastvere külas üle kahekümne viie aasta elanud metsamees Koit Kraav tõdeb, et Eesti Ornitoloogiaühingus aasta linnuks valitud nurmkana ehk põldpüüd kohtab ta üha harvem.