Õiguskantsler Indrek Teder ütles, et kuigi tema saab parlamendile teha kodakondsuse seaduse muutmiseks vaid väga konkreetseid ettepanekuid, võiks riigikogu käsitleda alaealistele naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse andmise küsimusi laiemalt.
Teder: lastele kodakondsuse andmise küsimusi tuleks käsitleda laiemalt
15. jaanuar 2013, 13:25
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teder nentis täna riigikogu ees, et tema volitused annavad talle õiguse tulla välja vaid väga selge õigusliku alusega ja seetõttu käsitleb ta kodakondsuse seadust just konkreetsete ettepanekute kaudu.
Tema sõnul pole olemas põhiõigust saada naturalisatsiooni korras kodakondsust, küll aga peab riik arvestama kodakondsuse andmisel teisi põhiõigusi, näiteks võrdsuspõhiõigust. «Just sellest esimesest põhjusest tingituna ei saa ma tulla siia pulti ja öelda, et kodakondsuse seadus ei vasta põhiseadusele. Sellist volitust mul ei ole. Küll aga ma leian, et tuleks asja, jah, vaadata natukene laiemalt,» lausus ta.
Teder meenutas, et soovitas juba 2009. aastal alustada arutelu alaealistele Eesti kodakondsuse andmise regulatsioonist. Ta leidis toona, et kui seaduse järgi võivad kehtiva elamisloaga kodakondsuseta vanemate alla 15-aastased lapsed saada naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse, kui seda nende vanemad taotlevad, siis arutada võiks neile kodakondsuse andmist juhul, kui vanemad ei taotle vastupidist.
Tol ajal oli Eestis ligikaudu 2000 kodakondsuseta last, kellele riik saanuks pakkuda lihtsustatud korras kodakondsust. «2012. aasta seisuga oli Eestis 1520 alla 15-aastast last, kelle kodakondsus oli määratlemata. Ma arvan, et on võimalik seda probleemi tõesti laiemalt käsitleda ja teatud muudatused teha,» ütles ta täna riigikogus kodakondsuse seaduse muutmise ettepaneku arutelul.
Parlament otsustas tema ettepanekut üksmeelselt toetada ja hakata muutma seadust, et lihtsustada kodakondsuse taotlemist nendel noortel inimestel, kes on vaatamata elamisloa puudumisele Eestis püsivalt elanud.
Teder alustas seaduse kontrollimist, kui tema poole pöördus 1990. aastal Eestis sündinud noor, kes on siin üles kasvanud, koolis käinud ning on rahvuselt eestlane. Avaldaja selgitas, et tema ema sai 1994. aastal Eesti kodakondsuse ning seetõttu eeldasid nad, et ka temal on Eesti kodakondsus. 16-aastasena passi taotlema minnes selgus aga, et tema kodakondsus oli määratlemata.
Teder märkis ettepanekus, et kuna avalduse esitanu ja tema ema arvasid, et ta on Eesti kodanik, polnud talle taotletud ka elamisluba - tähtajalise elamisloa sai ta 2006. aastal. Seaduse kohaselt võinuks ta pikaajalise elaniku elamisloa saada viie aasta möödumisel ning kodakondsust saanuks ta taotleda alles kaheksa aastat pärast esmase elamisloa saamist. Siiski võttis politsei- ja piirivalveamet õiguskantsleri poole pöördunud inimese sooviavalduse mullu jaanuaris menetlusse ning valitsuse korraldusega sai ta septembri keskel Eesti kodakondsuse.
Õiguskantsler leidis seadust analüüsides, et ehkki enne kodakondsuse taotlemist riigis elamisloa alusel elamise nõue on tavaliselt põhjendatud ning täidab legitiimset eesmärki, osutub see ebaproportsionaalseks nende alaealiste puhul, kes on vaatamata elamisloa puudumisele Eestis faktiliselt püsivalt elanud.
Tema hinnangul on kodakondsuse taotlemise tingimuste kohaldamine püsivalt riigis elanud inimeste suhtes, kellele on elamisluba jäänud alla 15-aastasena seadusliku esindaja tegevusetuse tõttu taotlemata, põhiseadusest tuleneva võrdsuspõhiõigusega vastuolus. Seetõttu tegi ta parlamendile ettepaneku seadust muuta. Siseministeeriumi andmetel võib seaduse vastav regulatsioon puudutada hinnanguliselt 500 Eestis elavat noort.
Ettepaneku toetamisega sai põhiseaduskomisjon ülesande algatada eelnõu, mis viiks kodakondsuse seaduse põhiseadusega kooskõlla.
Teder tegi riigikogule kodakondsuse seaduse muutmiseks parlamendis toetust leidnud ettepaneku ka mullu juulis. Toona soovis ta, et erandjuhtudel saaks kodakondsuse taotlemisel nõutava püsivalt riigis elamise perioodi hulka arvestada ka töö tõttu Eestist eemalviibimise aja.