Kaupmeeste esindajad kaubanduskoda ja kaupmeeste liit , kes esitasid esmaspäevaks riikliku alkoholi- ja tubakapoliitika muutmiseks koostatud rohelistele raamatutele täiendusettepanekuid, leiavad, et raamatutes kavandatud muudatusi ei ole piisavalt analüüsitud ning ilma selleta jäävad tänased ettepanekud üsna paljasõnalisteks.
Kaubanduskoja peadirektor Mait Palts ütles, et iga rohelises raamatus toodud ettepaneku hindamiseks oleks vaja teha korralik mõjuanalüüs, kus oleks arvesse võetud ka Eesti kontekst juhul, kui ettepanek tugineb mõne välisriigi praktikal.
«Paraku täna mõjuanalüüsi tehtud ei ole ja ilma analüüsita on kahjuks pea võimatu hinnata iga ettepaneku sisu ja pakkuda välja toimivaid lahendusi.»
Kaubanduskoda on seisukohal, et keeldude ja piirangute seadmine ei ole ainuvõimalik ja kiireim lahendus tulemuste saavutamiseks. Kui probleemiks on alkoholi lihtne kättesaadavus alaealistele, siis tuleks olukorda parandada eelkõige tõhusama järelvalvega, sest ka täna kehtivad selles osas piirangud, selgitas ta. «Kui aga soovitakse inimeste hoiakuid muuta, siis see on juba väga pikaajaline protsess, mis nõuaks teavituskampaaniate korraldamist, vastavate teemade integreerimist õppekavadesse. Üle öö ei olegi siin paraku ilmselt tulemusi võimalik saavutada,» lisas Palts.
Ta märkis, et teavitustöö tõhustamine oli rohelistes raamatutes väga hästi välja toodud.
«Oluline on arendada ka salaturu seiret ja uuringuid selles valdkonnas, mis aitaksid tõhustada nii järelevalvet kui võitlust salaturuga tervikuna.»
Paltsu sõnul ei saa me luua regulatsioone arvesse võtmata Eesti geograafilist asendit. «Nii salaalkoholi kui ka –tubaka kättesaadavus on täna üsna head ja meie geograafiline asend ning piirid naabritega sealhulgas ka naaberriikide aktsiisipoliitika jäävad ilmselt veel pikaks ajaks salakauba levikut positiivses suunas mõjutama. Seda on vaja arvestada nii mistahes keeldude ja piirangute seadmist kavandades kui ka pidevas järelevalvetegevuses ja piirikontrollidel,» lisas ta.
Kaupmeeste liidu tegevjuht Marika Merilai on ühel nõul, et laiapõhjaline alkoholi- ja tubakapoliitika vajab väljatöötamist, et luua alus järgnevate aastate tubakatoodete tootmise, müügi, aktsiisipoliitika eesmärkide saavutamiseks.
«Samas ei ole mitmed alkoholi- ja tubakapoliitika rohelistes raamatutes kavandatavad muudatused vajalikud,» nendib ta, ning lisab sarnaselt Paltsule, et karmid keelud ja piirangud ei ole sageli andnud soovitud tulemusi, pigem on näiteid, kus suureneb illegaalse turu osakaal.
Kaupmeeste liit toetab meetmeid, mis piiraksid liigset alkoholitarbimist, kuid leiab, et selle nimel ühes või teises konkreetses jaekaubanduse tegevusharus alkoholi kui kaubaartikli müügi keelamine ei ole proportsionaalne, mõistlik ega õiguspärane. Nii näiteks ei pea me otstarbekaks ega õiguspäraseks reguleerida erinevalt alkohoolsete jookide müüki kauplustes ja tanklakauplustes.
Ettevõtjad ei saa nõustuda tubaka rohelises raamatus toodud seisukohtadega, mis erinevad senistest käsitlustest kaubamärgiõigusest ja konkurentsist, eraomandi käsutamisvabadusest jm, millele juhib oma kirjas tähelepanu tubakatootjate Eesti assotsiatsioon, ütles ta.
Lisaks eeltoodule peab liit otstarbekaks rõhutada, et sigarettidega koos peaksid kaupluses müügil olema ka suitsetamisest loobumist soodustavad käsimüügiravimid.
Kaupmees soovib, et klient oleks terve, teeks mõistlikke otsuseid, väldiks tarbimisel liialdusi ning külastaks ka järgmistel päevadel kauplust. Seadusandja poolt ootame otsuseid, mis põhinevad mõjude analüüsile ja muudatuste sisseviimise korral jätavad ettevõtjaile piisavalt aega ümberkorralduste sisseviimiseks.
Sotsiaalministeeriumi andmetel sai tubakapoliitika roheline raamat kokku 18 arvamusavaldust, nii eraisikutelt kui ka erinevatelt organisatsioonidelt. Alkoholipoliitika raamatu arvamusavalduste arv selgub kolmapäeval. Kõik arvamusavaldused esitatakse arutamiseks rohelise raamatu töögrupile.