Analüütik: rahanappus võib piirata võõrsile tööleminekut

Välismaised tuled võivad paista küll ahvatlevatena, kuid majanduskriisi ajal on ka seal raske tööd leida. Foto: Caro / Scanpix

Kuigi majanduskriisi ajal võib inimeste soov välismaale tööle minna kasvada, võib sotsiaalministeeriumi analüütiku Brit Veidemanni hinnangul takistuseks saada rahapuudus.

«Minu hinnangul majanduskriis suurendab rahulolematust ja soovi välja rännata, kuid reaalsuses ei oodata ei ehitajaid, koristajaid ega marjakorjajaid ka Soome, Suurbritannia, Iirimaa, mis siiani on olnud väljarändajate meeliskohtadeks,» rääkis sotsiaalministeeriumi tööpoliitika info ja analüüsi osakonna analüütik Brit Veidemann Postimees.ee'le.

Samuti ei soosi potentsiaalsete rändajate kehv finantsseis väljarännet, kuna rändamisega kaasnevad suured kulutused.

«Kuigi majanduse buumi ajal aitas Ida-Euroopast pärit migranttööjõud leevendada sihtriikide tööjõupuudust, ei soosi majanduse konjunktuuri muutus ja kasvav tööpuuduse tase nõudluse kasvu võõrtööjõu järele,» selgitas Veidemann.

Analüütiku sõnul sunnib suurenev tööpuudus ka välisriikide töötajaid konkureerima madalalt tasustatud ja vähest kvalifikatsiooni nõudvate töökohtade pärast, mistõttu on halvenenud välismaalaste võimalused tööd leida.

Eestist lahkuvad pigem mehed ja noored (kuni 34-aastased). Nad on keskmise haridustasemega (kesk- või kutseharidusega) sinikraed. Lahkumise põhjused on peaasjalikult majanduslikku laadi, levinuim põhjus on soov teenida kõrgemat palka.

Küsimusele, kuidas väljarännet peatada, vastas Veidemann, et pikas perspektiivis aitaks seda vähendada sissetulekutasemete erinevuste vähenemine ja stabiilsuse kasv.

«Kindlustunne ja positiivsed ootused elujärje paranemise suhtes on tegurid, mis vähendavad väljarände motivatsiooni,» lisas ta.

Majandusalases kirjanduses võib leida mitmeid näiteid, mil emigratsioon on vähenenud ka siis, kui siht- ja lähteriikide suhteline sissetulekutase on muutunud vähe.