Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Võrumaa ja Hiiumaa lammastel tuvastati Schmallenbergi viirus

Lambad. FOTO: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Võrumaa ja Hiiumaa lammaste loodetel tuvastati hiljuti Euroopas levima hakanud Schmallenbergi viirus, kinnitas veterinaar- ja toiduamet Postimehele.

«Nii Hiiumaalt kui Võrumaalt on teatud farmidest viidud laborisse uuringuks aborteerunud looteid ja on tuvastatud Schmallenbergi viirus,» rääkis veterinaar- ja toiduameti loomatervishoiu, loomakaitse ja söötade osakonna juhataja Maarja Kristian.

Kristiani sõnul on tegemist viirushaigusega, mis ei kujuta väga suurt ohtu ja ei kuulu eriti ohtlike haiguste hulka.

«Karantiini või kitsendusi või piiranguid ei kehtestata,» ütles Kristian. «See on niivõrd uus viirushaigus, mis Euroopas mõni aasta tagasi lahti läks, et ravi osas pole mingisuguseid variante ja ka vaktsiini väljatöötamine pole lõpuni jõudnud.»

Kristiani sõnul pole varem Eestis Schmallenbergi viirust tuvastatud. Need juhtumid leiti, kuna loomapidaja teavitas suurenenud abortide arvust karjas.

«See on peamiselt lammaste ja kitsede haigus, mida võib esineda ka veistel,» selgitas Kristian. «Emasloomadel tekivad abordid ja aborteerunud loodetel on väärarengud.»

Schmallenbergi viirus

  • Alates 2011. aasta novembrist on teatatud uuest viirusest, mis nakatab peamiselt veiseid, lambaid ja kitsi. Viirust on leitud Saksamaalt, Belgiast, Hollandist, Suurbritanniast, Itaaliast, Luksemburgist, Taanist ja Hispaaniast. Viirust kutsutakse selle isoleerimise asukoha järgi Schmallenbergi viiruseks.
  • Viirus kuulub Bunyaviridae sugukonda Orthobunyavirus perekonda. Viirus ei levi otse loomalt loomale, vaid verd imevate putukate vahendusel – peamiselt sääskedega. Viirus levib ka nakatunud emasloomalt lootele.
  • Täiskasvanud veistel on üldised haigusnähud: palavik, kõhulahtisus, piimatoodangu langus. Vastsündinutel (enamasti talled) esineb väärarenguid nagu kõver kael, vesipea, selgroo väärareng, jäigad liigesed.
  • Inimese tervisele oht puudub.
  • Kuna viirus ei levi loomalt loomale, ei ole Schmallenbergi viiruse tõttu piiranguid loomade ja loomsete saaduste kauplemisele Euroopa Liidus.
  • Haiguskahtlusest oma loomal tuleks kindlasti teavitada loomaarsti.

Allikas: veterinaar- ja toiduamet

Tagasi üles
Back