Ansip: pensionitõusu peab saama kärpida

Illustreeriv pilt lõhest, mis tekib, kuna pensionid ei liigu rasketel aegadel sotsiaalmaksu laekumistega samas rütmis.

FOTO: Lennart Rikk

Peaminister Andrus Ansipi sõnul tuleb muuta korda, mis käsib tõsta pärast kriisi pensione kiiremas tempos, kui pensionikassa rahakott seda lubab.

«Küsimus on selles, kuidas tasaarveldatakse vahepealseid halvemaid aastaid, selleks et pensionikassa väljamaksed oleks võimalikud ka pikemas perspektiivis. Seda regulatsiooni tuleb ilmselt täpsustada,» rääkis Ansip valitsuse pressikonverentsil.

Ta kinnitas mitu korda, et kellelgi pole plaanis pensione rasketel aegadel langetama asuda, pigem jääb ära pensionitõus. Probleem tekib Ansipi sõnul siis, kui halvad ajad hakkavad läbi saama, sest pensionisüsteemi tegemisel pole praeguse kriisiga arvestatud.

«Meil on olnud teatud idealism, kui pensionisüsteemi loodi, et sotsiaalmaksu laekumine kroonides on igal aastal suurem kui eelmisel aastal. Süsteem ei ole püüdnudki rehkendada võimalusega, et maksulaekumine on väiksem kui eelmisel aastal,» rääkis valitsusjuht.

Pensionide langetamata jätmisest tekkiv puudujääk tuleb järgnevatel aastatel kinni maksta ning seda saaks teha näiteks tõstes pensione aeglasemalt, kui seadus ette näeb.

Teine probleem on, et kuna pensionitõus on seotud sotsiaalmaksu laekumisega, hakkaks pension automaatselt kasvama koos sotsiaalmaksu laekumiste kasvuga, ning pensionikulude suhe sotsiaalmaksu hakkaks olema muude tingimuste samaks jäädes suurem kui enne kriisi.

Ansipi sõnul riigi rahakott seda olukorda üle ei elaks. «Pensionikassa pankrotistuks sel juhul.»

Peaministri büroo juhataja Arto Aas ütles Postimees.ee'le, et kiireid muudatusi pole pensionides oodata. «Pigem on tegemist esmaste teoreetiliste aruteludega, mida keeruline aeg on ette veeretanud.»

Tänavust pensionitõusu kommenteerides leidis Ansip, et selle kärpimine 14 protsendilt viiele näitab, et pensionärid olid muu ühiskonnaga solidaarsed.

Ta lisas, et pensionitõus ei ole populism, vaid muuhulgas osa majanduse elavdamise kavast, sest vähem kindlustatud inimesed suunavad oma raha tavaliselt tarbimisse ega hoiusta seda.

Tagasi üles