Enne revolutsiooni oli elu parem

Laura Raus
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
President Mohamed Morsi vastane meeleavaldaja mullu detsembris Egiptuse presidendipalee juures barrikaadil skandeerimas. Kuigi on palju neid, kes arvavad, et Moslemi Vennaskonnale tuleks anda aega end tõestada, tahavad teised, et islamistid kohe võimult kaoks.
President Mohamed Morsi vastane meeleavaldaja mullu detsembris Egiptuse presidendipalee juures barrikaadil skandeerimas. Kuigi on palju neid, kes arvavad, et Moslemi Vennaskonnale tuleks anda aega end tõestada, tahavad teised, et islamistid kohe võimult kaoks. Foto: SCANPIX

Pärast revolutsiooni on kuritegevus ja töötus suurenenud ning inimesed on ebaviisakamad, kirjeldavad noored egiptlased igapäevaelu.

Egiptlased on kaks aastat pärast diktaator Hosni Mubaraki kukutamist ühel meelel, et revolutsiooni eel oli elu parem. Sellega üksmeel lõppeb. Lõhed arvamustes ei jookse mööda klasside, põlvkondade või usundite vahelisi piire – ka haritud mosleminoorte vaated ühiskonnale erinevad kohati kardinaalselt.

Kui 25. jaanuaril 2011 algasid Egiptuses massimeeleavaldused, ei uskunud enamik rahvast, et need viivad aastakümneid püsinud režiimi kukkumiseni.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles