Ministeerium: kooli juhtkonnal on mitmed olulised asjad tegemata jäetud
29. jaanuar 2013, 14:14
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Haridusministeerium leidis õpetaja kallal vägivalda tarvitanud videot kommenteerides, et ilmselt on kooli juhtkonnal mitu olulist asja tegemata jäetud ning võimalik, et ka kogu õpikeskkond jätab soovida.
«Videol nähtu põhjal on alust arvata, et selles koolis on juhtkonnal mitmed olulised asjad tegemata jäetud ning võimalik, et ka kooli üldine õpikeskkond jätab soovida,» ütles ministeeriumi avalike suhete osakonna konsultant Asso Ladva Postimehele.
«Kooli juhtkond ei vastuta mitte ainult õpilaste turvalisuse eest, vaid on kohustatud tagama õpetajaskonna tervise ja väärikuse. Videol nähtud õpetaja ei ole ilmselt juhtkonnalt piisavat tuge saanud või ei ole tunnis valitsevast olukorrast juhtkonda teavitanud,» arvas Ladva.
Internetis liigub pühapäeval Youtube’i üles laetud video sellest, kuidas õpilased mõnitavad, nügivad ja alandavad klassi ees olevat õpetajat, võttes talt ära küll pastakat, küll kriiti, togides teda demonstratiivselt jala või kätega, määrides tema pintsakut. Õpetaja jääb üleolevate poiste manitsemisel hätta, hoiatab neid ja ähvardab «räägin ära».
Ladva ütles, et põhikooli- ja gümnaasiumiseadus annab õpetajale ja koolile mitmeid võimalusi, kuidas korda rikkuvaid õpilasi talitseda. «Alates päris pehmetest meetmetest nagu õpilase käitumise arutamine lastevanematega, õpilase pärast tunde jätmine, õpilase õppenõukogu või hoolekogu ette kutsumine, õpilasele tugiisiku määramine, viimaseks võimaluseks on õpilase teatud perioodiks õppetööst kõrvaldamine,» loetles Ladva.
«Kui tegu on aga otsese vägivallaga, siis tegeleb õpilasega edasi politsei. Kuna haridus- ja teadusministeeriumil ei ole infot, millises koolis kõnealune video salvestati, siis ei saa ka öelda, kas kool on neid võimalusi videol nähtud õpilaste suhtes kasutatud.»
Väljavõte põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest:
(1) Eesmärgiga mõjutada õpilasi kooli kodukorra kohaselt käituma ja teistest lugu pidama ning ennetada turvalisust ohustavate olukordade tekkimist koolis, võib õpilase suhtes rakendada põhjendatud, asjakohaseid ja proportsionaalseid tugi- ja mõjutusmeetmeid.
(2) Enne tugi- või mõjutusmeetme määramist kuulatakse ära õpilase selgitused ja põhjendatakse õpilasele tugi- või mõjutusmeetme valikut. Õpilasel ja käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 12 sätestatud mõjutusmeetme rakendamisel ka vanemal võimaldatakse enne mõjutusmeetme rakendamist anda arvamus õpilase käitumise ja mõjutusmeetme rakendamise kohta.
(3) Õpilase suhtes võib rakendada käesolevas seaduses sätestatud tingimustel ja korras kohaldatavaid tugimeetmeid (sealhulgas arenguvestluse läbiviimine, individuaalse õppekava rakendamine, õpilase vastuvõtmine pikapäevarühma, kooli juures tegutsevasse huviringi või õpilaskodusse, tugispetsialisti teenuse osutamine, õpilase üleviimine käitumisprobleemidega või kasvatusraskustega õpilaste klassi) ning üht või mitut järgmist mõjutusmeedet:
1) õpilase käitumise arutamine vanemaga;
2) õpilasega tema käitumise arutamine direktori või õppealajuhataja juures;
3) õpilasega tema käitumise arutamine õppenõukogus või hoolekogus;
4) õpilasele tugiisiku määramine;
5) kirjalik noomitus;
6) esemete, mida õpilane kasutab viisil, mis ei ole kooskõlas kooli kodukorraga, kooli hoiulevõtmine;
7) õppetunnist eemaldamine koos kohustusega viibida määratud kohas ja saavutada tunni lõpuks nõutavad õpitulemused;
8) konfliktolukorras osalenud poolte lepitamine eesmärgiga saavutada kokkulepe edasiseks tegevuseks;
9) kooli jaoks kasuliku tegevuse elluviimine, mida võib kohaldada vaid õpilase või piiratud teovõimega õpilase puhul vanema nõusolekul;
10) pärast õppetundide lõppemist koolis viibimise kohustus koos määratud tegevusega kuni 1,5 tunni ulatuses ühe õppepäeva jooksul;
11) ajutine keeld võtta osa õppekavavälisest tegevusest koolis, näiteks üritustest ja väljasõitudest;
12) ajutine õppes osalemise keeld koos kohustusega saavutada selle perioodi lõpul nõutavad õpitulemused.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud mõjutusmeetmete rakendamise otsustab direktor või tema volitatud isik, välja arvatud lõike 3 punktis 12 sätestatud mõjutusmeetme rakendamise, mida otsustab õppenõukogu.
(6) Kui õpilase koolist koju jõudmiseks on vajalik transpordi kasutamine, arvestatakse lõike 3 punktis 10 sätestatud mõjutusmeetme rakendamisel transpordi korraldusega.
(7) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 7 ja 10 sätestatud mõjutusmeetmete rakendamise ajal tagab kool järelevalve õpilase üle ja vajaduse korral õpilase pedagoogilise juhendamise.
(8) Ajutist õppes osalemise keeldu koos kohustusega saavutada selle perioodi lõpul nõutavad õpitulemused võib õpilase suhtes rakendada kuni 10 õppepäeva ulatuses ühe poolaasta jooksul. Otsus ajutise õppes osalemise keelu kohaldamise kohta vormistatakse kirjalikult ja toimetatakse õpilasele või piiratud teovõimega õpilase puhul vanemale kätte posti teel või antakse kätte allkirja vastu. Õpilasele, kellele kohaldatakse ajutist õppes osalemise keeldu, koostatakse koostöös õpilase või piiratud teovõimega õpilase puhul koostöös vanemaga individuaalne õppekava, et tagada nõutavate õpitulemuste saavutamine. Piiratud teovõimega õpilase vanem tagab käesolevas lõikes nimetatud mõjutusmeetme kohaldamise ajaks järelevalve õpilase üle ning õppe korraldamise individuaalse õppekava kohaselt.